Uuring: eriolukord lööb kõige valusamalt madalapalgaliste noorte naiste rahakoti pihta

Foto: Shutterstock

Sarnaselt Eestile on paljud maailma riigid sulgenud oma piirid ning mitmed asutused, surudes inimesed pandeemiakriisi leevendamiseks koduseinte vahele. Suurbritannias korraldatud uuringust nähtub, et koroonaviirus mõjutab enim noorte ja madalapalgaliste naiste elukvaliteeti ning et ebavõrdsus on tõusuteel.

Alla 25-aastased inimesed töötavad teiste töötajatega võrreldes kaks korda tõenäolisemalt poodides, restoranides, hotellides, kultuuri- ja turismivaldkonnas. Just need sektorid on aga enim eriolukorra piirangute tõttu enim lüüa saanud, kuna inimesed püsivad kodudes.

Kriisi eelõhtul olid naised meestega võrreldes kolm korda tõenäolisemalt tööl valdkonnas, mis on nüüd kriisi tõttu suletud. Kuna naised ja madalapalgalised töötavad neis sektorites palju suurema tõenäosusega, siis mõjutab Covid-19 enim just nende sissetulekuid.

Uuringu korraldas rahandusuuringute instituut. «Noorte ja madalapalgaliste kontsentratsioon on märkimisväärne nendes sektorites, mis on hetkel eriolukorra tõttu suletud,» ütles instituudi majandusteadlane Xiaowei Xu. «Pikas plaanis on suur mure, kuidas kriis mõjub noortele ja ebavõrdsusele üldiselt.»

Bloombergi majandustoimetus on arvutanud, et kriis läheb Suurbritanniale maksma umbes 700 000 töökohta. See tõstab töötusemäära kuue protsendini – see arv pole viimased kuus aastat nii kõrgel olnud.

Räsida saab muidugi ka Eesti majandus. Märt Leesment kirjutas Statistikaameti koduleheküljel, et Eestit külastaks tavapäraselt külastaks Eestit poole märtsi ja aprilli jooksul ligikaudu kümnendik kogu aasta jooksul riiki väisavatest välisturistidest. Selle aja jooksul kulutaksid nad siin enam kui 100 miljonit eurot ja panustaksid riigi majandusse hinnanguliselt 140-160 miljoni euroga. Majutusasutused teeniksid majutusteenuse müügist tulu ligikaudu 17 miljonit eurot. «Isegi kui piirangud riigipiiril eriolukorra lõppedes kaovad, on äärmiselt kaheldav, et tavapärased turistide vood kohe taastuvad,» hindas Leesment.

Ka töötus on Eestis tõusuteel. Täna teatas töötukassa, et registreeritud töötute arv tõusis eelmisel nädalal varasemast kiiremini. 5. aprilli oli töötuna arvel 42 756 inimest, mis teeb töötuse määraks 6,6 protsenti. Töötute arv on nädalaga kasvanud 7 protsenti, kuuga 17 protsendi võrra. Kahjuks soopõhist statistikat hetkel Eesti kohta tehtud pole.

Kui kahel nädalal peale eriolukorra väljakuulutamist võeti ühes nädalas töötuna arvele ligikaudu 2300 inimest, siis lõppenud nädalal (30.03-05.04) võeti töötuna arvele 3342 inimest. Uutest registreeritud töötutest olid ligi 30 protsenti viimaselt töökohalt koondatud.