Soovitused lapsevanemale, kuidas võsukest kodusel e-õppel toetada

Foto: www.freepik.com

Praeguses eriolukorras, kus koolimajad, huviringid ja mänguväljakud on suletud ning lapsed on kodusel e-õppel, kasutatakse internetti ja nutivahendeid laste poolt varasemast rohkem, kirjutavad Malle Hallimäe ja Kerli Valner Lastekaitse veebis. 

Nendest õpitakse, suheldakse õpetajate, klassikaaslaste ning sõpradega, lahutatakse meelt mänge mängides, muusikat kuulates, infot otsides, jagatakse pilte ja videoklippe jne. Oluline on seda kõike teha targalt ja ohutult ning vältida olukorda, kus lapse kogu päev kulgeb lapsel ekraani taga. Järgnevalt anname lapsevanematele mõned soovitused, kuidas oma last praeguses olukorras kodusel e-õppel toetada.

Selgitage lapsele, miks tuleb praegu kodus olla

Rääkige lapsele koroonaviirusest tema vanust arvestades ja looge usalduslik suhe, et ta julgeks alati küsida asjade kohta, millest ta aru ei saa või millest ärevusse satub. Näiteks uudised või inimeste käitumine sotsiaalmeedias. Arutage, kas tasub nalja heita, kui inimesed ostavad wc-paberit kokku või lehvitavad mobiiltelefoniga aknal.  

Koostage koos lapsega päevakava ning pidage sellest kinni

Et kõik plaanitu ja vajalik tehtud saaks, tehke koos lapsega päevakava. Selleks saab kasutada ka näiteks ajahalduse äppe, näiteks toggl plan, millega saab mõõta, kui kaua mingile tegevusele veebis aega kulub. Oluline on jälgida, et lapse kogu päev ekraani taga ei kulgeks. Silmad vajavad puhkust, samuti on kehale vajalik liikumine. Püüdke leida võimalusi perega värskes õhus viibida, näiteks jalutuskäik metsas, hoides siiski teistega piisavat distantsi.

Hoia nutiekraan, klaviatuur ja arvutihiir puhtad

Hügieeni tagamiseks on vajalik sagedasti puhastada kõik seadmed. Eriti need, mida kasutavad mitmed inimesed. Näiteks mobiiltelefonide ekraanidel võib elutseda rohkelt baktereid. Ekraanide puhastamiseks sobivad hästi mikrofiiberlapid.

Kasutage e-õppeks kodust interneti püsiühendust

Kodusel e-õppel võiks iga seadmega kasutada kodust interneti püsiühendust (wifi, kaabelühendus). Mobiilse andmeside kuumaht võib videote vaatamisega kiirelt otsa saada. Vajadusel võtke ühendust oma teenusepakkujaga, et arutada koduse interneti kiiruse üle. 

Oma andmete kaitseks kasutage tugevaid salasõnu

Erinevates e-keskkondes oma andmete kaitseks tuleks kasutada tugevaid paroole, mida poleks teistel kerge ära arvata, kuid mis endale kergelt meelde jäävad. Salasõnad peaksid olema piisavalt pikad ja sisaldama nii suuri kui väikseid tähti ja sümboleid. Ühise arvuti kasutamisel võiks luua pereliikmetele eraldi kontod. Kui kasutate palju erinevaid keskkondi, on soovitatav kasutusele võtta paroolihaldur.

Rääkige lapsega sellest, kuidas kasutada veebikonverentsi ajal veebikaamerat 

Arutlege lapsega, milline oleks mõistlik vaade, mis veebikaamerast võiks teiste osalejateni jõuda. Veebikaamera fookus tuleks sättida lapsele endale, sest ei ole vajalik, et teised osalejad saaksid ülevaate, milline on lapse kodu. Mõistlik on kasutada kõrvaklappe, et muud kodused helid ei jõuaks teiste osalejateni. 

Leppige lapsega kokku piltide tegemise ja jagamise reeglites

Arutage koos lapsega, milliseid pilte on mõistlik teha ja teistega jagada, ning millises olukorras võiks jätta pildid tegemata. Samuti tuleb enne pildi tegemist küsida inimeselt, kas ta soovib, et temast pilti tehakse ning kas ta on nõus, et temast tehtud pilti ka teistega jagatakse. Lisaks tuleks läbi mõelda, mis veel pildile võib jääda. Näiteks, kõik ei pea teadma, millised asjad kodus on. Samuti tuleb arvestada, et iga pildiga on kaasas ka geoinfo, ehk teave, kus foto on tehtud.

Selgitage lapsele, milliseid riske võib kaasa tuua suhtlemine võõraga

E-õppe tõttu suureneb paratamatult arvutis ja nutiseadmetes veedetud aeg. Kuid tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et muud tegevused internetis ei tooks kaasa liigseid riske. Netis uute mängude leidmisel ja nendega liitumisel võivad lapsed leida uusi sõpru, keda nad ei tunne. Nii mõnigi kord võib see viia kontaktini ebameeldiva isikuga, kes võib hakata last mõjutama omakasupüüdlikul eesmärgil, saates talle näiteks kohatuid pilte või ähvardava sisuga sõnumeid.

Rääkige lapsele, et internetis levib ka infot, mis ei pruugi olla tõene

Igapäevaselt jõuab meieni väga palju uudiseid ja lugusid meediaväljaannete portaalide, blogipostituste ja sotsiaalmeedia platvormide kaudu. Kahjuks levib kas tahtmatult või tahtlikult ka valeinfo. Veebisisu hindamisel on tähtis kriitiline mõtlemine – tuleks hinnata allika usaldusväärsust, otsida infot ka teistest kanalitest jne. Sellest, kuidas uudiste tõesust hinnata, saab tutvuda siin.

Innustage last rääkima sellest, kui ta kohtab internetis midagi, mida ta ei mõista või millest ta tahaks hoopis osa võtta. Positiivne reaktsioon lapse avastustele süvendab usaldust ning soovi oma mõtteid sinuga jagada.

Olge tähelepanelik, kui lapse tavapärane käitumine muutub

Kui laps on pärast arvuti või nutiseadme kasutamist  tavapärasega võrreldes rohkem ärritunud või enesesse tõmbunud, on võimalik, et ta on kogenud küberkiusamist. Laps ei pruugi emotsionaalselt olla valmis sellest rääkima, seega julgustage last ning andke talle teada, et olete tema jaoks olemas. 

Alati proovige enne mõista, kui hakkate hukka mõistma

Lapsel peab olema teadmine, et ükskõik, mis ka ei juhtuks, ta saab sellest rääkida oma lähedastele. Kui teil ei ole olemas kohe kõiki vastuseid, saate need välja selgitada. Kasulikku infot interneti ja nutivahendite kasutamisest leiate veebilehelt www.targaltinternetis.ee. Kõnealust projekti viivad ellu MTÜ Lastekaitse Liit, Tallinna Tehnikaülikool, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus ja Sotsiaalkindlustusamet.

Nõu ja abi saab ka tasuta lasteabitelefonilt  116111, Lasteabi veebilehelt. Ühtlasi võite alati pöörduda veebikonstaablite poole.