/nginx/o/2020/11/11/13469973t1hc771.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/03/31/13034385t1hae14.jpg)
20-aastane Camilla Virtanen kuuleb tihti, et näeb välja nagu poiss, aga see ei kõiguta teda. Virtanen mäletab, kuidas ta juba väikse tüdrukuna keeldus kleiti selga panemast, sest sellega polnud võimalik puu otsa ronida.
Poisilik Camilla Virtanen: hakkasin naiselikkust vihkama, sest mul keelati riietuda nagu tahan
Iltalehtile andis intervjuu soomlanna Camilla Virtanen, keda on alati poisilikuks peetud. Tänaseks on neiu enda välimust aktsepteerinud ja ei hooli arvamustest.
«Olen väiksest peale huvitunud pigem poistele sobivatest teemadest,» ütleb neiu. Näiteks põhikooli aegadel oli ta suur Duudsonite fänn. «Kandsin nende fännisärki. Ühel oli kirjas: au läks, aga maine kasvas. Mulle öeldi, et tüdrukutele ei sobi selline särk.» Paraku puutub Virtanen veel praegugi sarnase reaktsiooniga kokku.
Ta peab veidraks, et kuigi oleme aastas 2020, kuuleb selliseid tüütuid kommentaare tihti ja inimesi ei osata ikka veel võtta sellisena nagu nad on.
Virtanen ütleb, et on naine ja tunneb selle üle uhkust, aga see on tema jaoks vaid bioloogiline fakt. See ei määra, millistest asjadest ta huvituma peaks.
«Kui olin noorem, panid paljud inimesed mind naiselikkust vihkama, sest keelasid mul mingeid asju teha või teatud viisil riietuda. Mõtlesin, et ma ei taha olla naine, kui see keelab mul teha asju, millest päriselt huvitun,» kirjeldab Camilla tundeid, mida ta juba lapsena endasse kogus.
Ta sai noorena palju kiusamist kogeda, sest ei näinud välja piisavalt neiulik ja Camilla sildistati julmal moel linna kõige inetumaks. Hoolimata kogemustest on ta muutunud enesekindlamaks, kes aktsepteerib nii ennast kui ka teisi sellisena nagu nad on. Tal ei ole minevikus kogetud kiusamise pärast raskeid tundeid.
Kuidas on õnnestunud noorel naisel hoolimata kriitikast siiski enese keskmesse jääda?
«Pere julgustas mind alati olema täpselt selline nagu soovin. Mind on aktsepteeritud sellisena.» Ka erinevad eeskujud on andnud neiule julguse väljendada naiselikkust enda valitud viisil.
Virtanen rõhutab, et rõivastel pole sugu. Ta käib tihti meeste osakonnast riideid, saapaid ja lohvakaid pusasid ostmas. Varasemalt on tal olnud ka siilipea. Neiu ütleb, et tema stiil sõltub üsna palju päevast ja tujust. Mõnikord katab näo tugeva meigiga, kannab kleiti ja kõrgeid kontsasid. Ta on alati olnud arvamusel, et kui soovib välja näha poisilik, siis seda ka teeb.
Virtanen ütleb lõpetuseks, et väljanägemine ei peaks olema kellegi teise asi ning selle pärast ei tohiks inimesi kiusata. Ta on arvamusel, et kõikidel inimestel, olgu siis naine või mees, on sõltumata soost omad tugevad küljed ja mitte keegi pole teisest parem.