Koroonaviirust põdev 38-aastane Tartu mees: sellest hullemat enam olla ei saa

38-aastane Tartust pärit koroonahaige mees Foto: Kuvatõmmis Kuuuurija saatest

Eilses «Kuuuurija» saates rääkis oma loo Tartust pärit rekkajuht Lauri (nimi muudetud - toim. teada). Katrin Lust oli mehega terve nädala Skype kaudu ühenduses ning jälgis pingsalt tema haiguse kulgu.

Koroonaviirus möllab meie riigis juba mitu nädalat, kuid ometi on veel inimesi, kes arvavad, et noored inimesed põevad seda kergemini kui vanemad ja riskigrupis olevad inimesed. Kuuuurijale loo rääkinud mees räägib, et on olnud alati hea tervise juures, kuid nüüdseks koroonaviirusesse nakatununa kõigub ta lausa elu ja surma piiril.

Lauri on aastaid töötanud rekkajuhina ning kuigi aasta alguses räägiti Eestis koroonaviirusesse nakatunutesse, siis ei osanud ta arvatagi, et see haigus teda nii lähedalt puudutab. Uudiseid kuulanuna räägib mees, et pesi ta korralikult käsi, nii nagu kästi ning jälgis teisigi hügieeninõudeid.

7. märtsil suundus ta oma oma autoga Tartust Valka, kus istus rekka rooli, et sõita oma tavalisele tööringile kaubaga Lätist Saksamaale, sealt Hollandisse, Belgiasse ning Eestisse tagasi. Mehe sõnul lahkus ta kodust terve inimesena. Samuti pole tal kunagi probleeme olnud immuunsussüsteemiga ja peab end küllaltki sportlikuks inimeseks.

Lauri sõitis laevaga Lätist Saksamaale neli päeva ning sellel ajal polnud tervisel midagi viga. Tagasi mõeldes arvab mees, et võis viiruse saada just laeval olles, sest nüüdseks meenuvad talle teiste laeval viibinud inimeste aevastused ja läkastused. Samas tundub mehele, et keegi ei viibinud seal üksteisega nii lähestikku, et see oleks saanud teist inimest nakatada.

Alles 11. märtsil Eestisse tagasi jõudes hakkas mehel järsku halb. Ta andis firmale kauba üle ning istus isikliku auto rooli, et jõuda õhtuks koju Tartusse. Tal olid tavalised sümptomid nagu köha, nohu ning nõrkus. Poolel teel koju kutsus mees endale kiirabi, sest tundis, et kui on viirusega nakatunud, siis soovib oma pere sellest puutumata jätta.

Kiirabisse helistades ütles Lauri, et tuleb kriisipiirkonnast ning tunneb end halvasti. Sealt vastati talle, et Saksamaa ei ole kriisipiirkond. Sel hetkel peeti Saksamaad veel keskmiseks ohuallikaks. Lauri keeldus selle jutu peale kohapealt edasi sõitmast, sest kodus ootasid teda eakad vanemad, kes kuuluvad riskirühma.

Mees oli kiirabi tulemiseks sunnitud neile valetama ning ütles neile, et käis nädal-kaks tagasi Itaalias, mille peale sõitis kiirabi siiski kohale. Mehele tehti autos Covid-19 test ning soovitati mask ette panna ja koju sõita. Kui mees seletas kiirabi töötajatele, et tal on kodus vanemad inimesed, soovitati talle lihtsusega, et ta püüaks vältida nendega kokku puutumist. Samuti andsid meedikud mehele ühe näomaski.

Lauri otsustas koju siiski mitte minna ning broneeris endale Airbnb kaudu elamise Tartu südalinnas. Ainuke kokkupuude päeva jooksul oli mehel proviisoriga, mil käis apteegist endale palavikualandajaid ostmas. Mehel hakkas päeval väga halb ning tema palavik tõusis korraga kuni 42 kraadini ning seejärel läks langes 35 kraadi peale.

Kuna Lauril on kõrgvererõhktõbi, siis hakkas tema sõnul palaviku kõikumine südamele. Ta palus end arstidel haiglasse viia, aga seal teatati, et on siiski parem, kui mees haigust kodus põeb, sest olukord ei olnud nende arust veel nii hull. Testi tulemused teatati Laurile telefoni teel kuus tundi pärast proovi võtmist. Talle süstiti ravi korras kahe päeva jooksul penitsiliini ning pärast seda talle enam neid süste ei tehtud. Kiirabi viis mehe haiglasse veel kahel korral, aga veidikenegi paranedes soovis mees haiglast lahkuda.

Lauri sõnul oli kaheksa päeva vältel tema tervislik seisund muutumatu. Oli ka hetki, mil mees tundis, et ta sureb. Samuti kirjeldab mees haigusest rääkides, et see on kohati nii ränk ja tõdeb, et on mõelnud ka soovist kellegilt kuuli kuklasse saada. Kõige suuremaks piinamiseks peab mees seda, et peab olema eemal ka oma perekonnast. Lauri sõber pani ka uksele kirja, et seal elab koroonahaige. Sama sõber viib mehele ka aeg-ajalt toitu, et Lauri nälga ei jääks.

Üheksandal haiguspäeval sündis ime ning Lauri enesetunne hakkas oluliselt paranema. Palavik oli alanenud, köha taganenud ning vaid nina oli kinni.

Tartu Ülikooli kliinikumile mehel etteheiteid ei ole. Samas tõdeb mees, et Terviseamet oleks pidanud peale esimest koroonajuhtumit kohe piirid kinni panema. Sel juhul oleks tema sõnul nakatunuid palju vähem.

Saate lõpus tõdeb Lauri, et Saksamaal suri koroonaviiruse tõttu tema 48-aastane sakslasest sõber.