Eilses «Kuuuurijas» räägiti veebruari keskel oma tegevuse lõpetanud Reseti veebipoest, kes on siiani võlgu ligi kaheksasajale Eesti inimesele.
Eesti noorte eduka veebipoe allakäik: ligi 800 pettunud inimest plaanivad kohtulahingut, et raha tagasi saada
Reset.ee nime all tegutses aastaid veebipood, kust sai osta soodsaid külmkappe, pliite, elektrilisi hambaharju, madratseid ja kõike muud, mida süda ihkas. Veebruari keskel kadus veebileht interneti avarustest ning maha võeti ka firma Facebooki lehekülg, olenemata sellest, et endiselt ootasid sajad inimesed firmalt ostetud kaupa.
Esimest korda tegi tarbijakaitseamet Reseti veebipoele ettekirjutuse juba oktoobri keskel. Amet nõudis, et Reset peab viivitamatult loobuma tellimuste vastuvõtmisest, mida ettevõtjal pole või tal pole võimalik seda kliendile tarnida. Kuid veebipood jätkas tegutsemist olenemata tarbijakaitse ettekirjutusest.
Reset tegutses veel kokku kolm ja pool kuud, olles samal ajal tarbijakaitseameti mustas nimekirjas. Neile tehti lausa kolm ettekirjutust ning määrati sunniraha, aga firma tegutses ikkagi edasi. Nende rikkumistena pandi kirja: ei tarni kaupa; ei taga asjakohast klienditeenindust; ei tagasta lepingust taganemisel raha; esitab eksitavat lepingueelset teavet.
Ettevõttele anti võimalus olukorda selgitada
Katrin Lust küsis tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti osakonna juhatajalt Jaana Taelilt, miks lasti firmal peale kolme kuud mustas nimekirjas olemist jätkuvalt tegutseda. Jaana Taeli sõnul andsid nad ettevõttele võimaluse tekkinud olukorda selgitada. Oktoobris firma seda teinud ei olnud ning siis tehti neile esimene ettekirjutus. Sunniraha ettekirjutusi tehti neile kolmel korral kokku summas 6500 eurot. Tarbijakaitseamet väidab, et on näinud pankrothalduri Truutsi aruannet, kuid avalikult sellel peatuda ei saa.
10. veebruaril kirjutas Delfi ajakirjanik Tarmo Paju: «Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) määras ebaausate kauplemisvõtete ja kümnete pettunud tarbijapöördumiste tõttu veebipoele Reset.ee juba kolmandat korda sunniraha, et avastas siis, et pood on üldse uksed sulgenud.»
Kannatanud avavad esimest korda tehingute tagamaid
Reseti ohvrid võtsid Katrin Lustiga esimest korda ühendust veebruari keskel. Kui nad Postimehe majja intervjuud andma suundusid, pidi Katrin Lust intervjuu pidamiseks otsima suurema ruumi kui tavaliselt. Nimelt oli pettunud inimesi lihtsalt nii palju. Lisaks leidus veel neid inimesi, kes saatejuhile oma loo ära rääkimiseks helistasid ning kirjutasid.
Oma loo rääkis Kaisa, kes tellis esimest korda Reseti veebipoest paar aastat tagasi
«Tarne oli kiire. 2–3 päeva ja mul olid asjad käes. Kõik töötavad siiani. Tarbijakaitse musta nimekirja ma ei vaadanud. Üldjuhul guugeldan, kui kuskilt uuest netipoest tellin ning kui tellimus on suurema summa eest,» meenutab naine.
Suurem osa Reseti ohvritest tellis leheküljelt edasi, kuna varasemate ostude pealt oli tekkinud ettevõtte suhtes usaldus. Samuti «Kuuuurijaga» ühendust võtnud inimesed tarbijakaitseameti veebileheküljel üleval olevat musta nimekirja ei jälginud.
Nii ei olnud ka näiteks pereemale Kaisale silma jäänud ühtki Reseti eest hoiatavat artiklit. Kaisa sõnul ilmus vaid mõni nädal enne veebipoe sulgemist Õhtulehes sisuturunduse all Reseti ülistav artikkel, mis pani naist veelgi rohkem seda ettevõtet usaldama. Nüüd mõtleb ta, et see oli ettevõttest eriti alatu. Teisisõnu kauba ostmiseks või inimestele saatmiseks Resetil enam raha ei olnud, aga reklaamiks Õhtulehes neil seda siiski jätkus.
«Tellisin 1. jaanuaril umbes 900 euro eest nõudepesumasina ja pesumasin-kuivati. Kuna tarneaeg oli 2–5 tööpäeva, siis arvestasin, et saan asjad kiiresti kätte, sest varem on kõik toiminud ja toovad koju ära,» kirjeldab Kaisa oma viimast Resetist tellimist. Aga sel korral ei läinud enam kõik nii õnnelikult kui eelmisel ostlemisel.
1. jaanuaril, kui Kaisa sooritas Reseti veebipoest järgmist ostu, ootasid varem Resetist ostnud inimesed oma kaupa juba mitu nädalat. Naine räägib muu hulgas ka sellest, et klienditeenindusega suheldes nad poe sulgemisest klienti ei teavitanud. Kui ta uuris tema postkasti saabunud kirja kohta, kus kinnitati, et tema kaup pandi teele, siis vastati talle, et see ei tähenda midagi.
«Alguses oli lihtsalt selline kliendi petmine ja hämamine, et kliendid saavad võib-olla kauba millalgi kätte. Aga kui on avalikult öeldud, et tuleb ikkagi pankrot, siis paljud teavad, et arvatavasti mingit raha sealt kätte ei saagi,» räägib teine Reseti pettunud klient Arti.
Arti on varem Reseti veebipoest oma perele mitmeid asju tellinud. Detsembri alguses tellis ta Reseti kaudu taas lausa mitu toodet korraga: paarisajaeurose pliidiplaadi ning 500-eurose külmkapi. Pliidiplaadi sai Arti kätte paari päevaga, aga külmkappi ootab mees tänaseni.
«Pärast uut aastat hakati lubadusi andma, aga siis juba tundus asi natukene kahtlane, sinnamaani kuni teatati, et tuleb pankrot. Siis oli juba asi selge,» räägib mees pettunult. «Kui firma läheb pankrotti ja teeb nimemuudatuse, siis tundub ausalt öeldes asi juba väga kahtlane.»
Ka tarbijakaitse teatas 10. veebruaril oma Facebooki lehel, et Reset Eesti OÜ on esitanud äriregistrile avalduse, kus soovib firma nime ning telefoninumbri kustutamist. Samuti oli selleks kuupäevaks ettevõte muutnud firma aadressi. Selleks hetkeks oli firma klienditeenindus lubanud Artile külmkapi jõudmist juba mitu nädalat. Arti sõnul oleks pidanud firma lõpetama oma tegevuse juba siis, kui teatati, et nad ei suuda kaupa enam tellijatele kätte toimetada. Samuti oleks pidanud firma klientidele täitmata jäetud tellimuste eest raha tagastama, mitte vahendama tehinguid edasi.
«Ma arvan, et see lugu on vajalik selle pärast, et kuna väga paljud petetud inimesed on pöördunud politseisse, kellel omakorda puuduvad vastavad ressursid nende avaldustega edasi tegeleda. Politsei suunab kaebuse esitanud inimesed edasi kohtu poole, kellest paljudel pole kohtusse minemiseks piisavalt ressursse. Selle pärast ongi oluline seda lugu avalikult esitada, sest siis jõuab see rohkemate inimesteni ning ehk võtab keegi ametivõimudest veel midagi ette,» selgitab Arti saate saatesse pöörumise põhjust täpsemalt.
Mida me teame ettevõttest Reset Eesti OÜ?
Veel 2018. aasta majandusaruande järgi oli ettevõtte taga kaks hakkajat noormeest – Hans Erich Liivik ja Enrico Buntsel. Noored alustasid veebipoega 2014. aastal, tänaseks on ettevõtte juhatusse jäänud ainult Liivik, kes oli äriga alustades vaid 20-aastane.
2018. aasta majandusaruandes kirjeldavad noormehed Reseti veebipoodi kui edukat ja tulutoovat ärimudelit: «Suutsime viia ettevõtte kasumisse ja oma kapitali tasakaalu. 2018. aastal kasvatasime oluliselt oma käivet ning laiendasime oma tootesortimenti mööblis, kosmeetikas, parfümeerias ja elektroonikatoodetes.»
Reseti juhatuse esimehe Hans Erich Liiviku kohta ei leia internetist just eriti palju infot. «Kuuuurijale» on teada, et tegemist on muusikuna tegutseva mehena, kelle videod on üleval Youtube'is.
Mees kirjeldab oma kirjas «Kuuuurijale», et Reset on olnud ajalooliselt väga tugeva kasvuga ettevõte ning teinud tihedat koostööd Baltikumi suurimate hulgimüüjatega. Tugeva kasvu eest pärjas Äripäev neid ka gaselli tiitliga. Tema sõnul panid Reseti tegevusele suure paugu klientide teated tarneraskustest. Samuti see, et nende igakuine tellimuste arv kasvas ca 2000–2500 tellimuseni ning aeg-ajalt võis neil tekkida olukordi, kus tarned hilinesid kas nende enda töötaja vea tõttu või selle tõttu, et kaubad jõudsid planeeritust hiljem hulgilattu.
Täispikka vastukirja saate lugeda saate veebilehel Kuuuurija.ee.
Heidame pilgu Reseti veidi rohkem kui aasta tagustele numbritele:
Reseti kasumiaruandest võib välja lugeda, et ettevõtte müügitulu oli 2018. aastal veidi rohkem kui kaks miljonit eurot. Võrreldes 2017. aastaga oli see tõusnud lausa miljoni euro võrra. Hoolimata üle kahe miljonilisest käivest, lõpetas Reset 2018. aasta kõigest 21 032,03-eurose kasumiga. 2019. aastal hüppas Reseti käive juba kuni 2,8 miljoni euroni.
Tänaseks on Reset Eesti OÜ ettevõte muudetud nimega HHLP OÜ ning sellel firmal on praeguse seisuga riigi ees kohustusi ehk võlgasid koguni 26 338,10 euro eest. Need maksuvõlad tekkisid Resetil 2019. aasta detsembri keskpaigas. Tegelikult võib Resetil olla kohustusi riigi ees veelgi rohkem, sest neil on esitamata ka veebruari deklaratsioonid.
Ekspertiisi saadetud hambahari koju tagasi ei jõudnud
Kolmas pettunud klient Priit ostis Resetist toote detsembri alguses, mille sai kätte detsembri lõpus. Tooteks oli elektriline hambahari, mis lakkas õige pea töötamast. «Kirjutasime sinna ning minuga vestles teenindaja Joonas, kes ütles, et viiksime selle toote nende kontorisse, et nad vaatavad selle üle ja lasevad sellele ekspertiisi teha. Siis vaadatakse, kas toode läheb vahetusse või parandusse,» kirjeldab Priit toimunut.
Priit viis katkise hambaharja 17. jaanuaril Tallinnasse aadressil Värvi tänav 5 asuvasse Reseti kontorisse. «Seal viibisid neli inimest ning üks tuli tegeles minuga. Ülejäänud töötasid arvuti taga edasi ja tundus, et firmal läheb hästi. Mitte miski ei jätnud muljet, et mõne nädala pärast läheb ettevõte kustutamisele.»
Kolme nädala möödudes hakkas Priit uurima, millises faasis on garantii või remont ja siis tuli välja, et ei olegi mingis faasis enam.
Reseti ohvreid on väidetavalt 800 aga neid võib olla palju rohkem
«Ma ostsin Resetist paar aastat tagasi kella, mis mul ka hetkel käe peal on. See sai kannatada ning tekkis vajadus garantii järele. Sel hetkel oli mul nendega hea kogemus, sest kell sai garantii korras välja vahetatud. Kui aga hakkasime internetist kööki kodumasinat tellima, siis guugeldasin ning neil oli ka see hea hinnaga müügis,» alustab oma loo rääkimist Aleksander. Ka temal oli aastate tagusest ajast Resetiga samuti hea kogemus ning seetõttu ei hakanud jaanuari alguses tellimust tehes firma taustas kahtlema.
Pettunud Aleksander kirjeldab oma viimast kogemust: «Ma tellisin blenderi ning maksin selle eest 6. veebruaril umbes sada eurot. Mõned päevad hiljem läksin Reseti kodulehele ja nägin kuulutust, et edasi tegeleb kõikide pöördumistega nüüdsest pankrotihaldur.»
Ohvrid on kogunenud ühisesse Facebooki gruppi ning neid abistab jurist
Hetke seisuga on Reset.ee ohvrid koondunud ühte Facebooki gruppi nimega «Reset Eesti OÜ ohvrid». Seal vahetavad nad üksteisega olulist infot ning leidnud sealt ka endale ühise esindaja juristi. Jurist Õnneli Matt selgitab, et on grupis kui nende esindaja, et aidata teha neil ühist hagi ja räägib «Kuuuurijaga» selleks, et teema leiaks suuremat kajastust, mis aitaks meil jõuda rohkemate ohvriteni.
«Nende nõuded ületavad hetkel 35 000 eurot, aga usun, et see on ohvritest vaid väike osa. Näen seal puhtalt soodustuskelmuse toime panemist ettevõtte poolt. Seda seetõttu, et veebileht võeti maha, tellimusi võeti jätkuvalt sisse ning nimi vahetati samuti ära. Samuti vahetati ka firma aadressi. Inimestele lubati raha tagasi, aga raha tagasi nad saanud ei ole. Inimesed toovad prokuratuurile tõendid mustvalgena ette ning minu arust on see nende töö lihtsalt kokku panna ja kohtusse anda.»
Õigusnõu OÜ Juristi Õnneli Mati sõnul ei saa selle teema puhul keegi vastata, et tegemist on tsiviilasjaga. Tema jaoks ei ole proportsionaalne see, et inimesed on firma töös pidanud pettuma ja peavad lisaks kohtusse pöördumisel maksma riigilõivu.
Põhja Ringkonnaprokuratuur kriminaalasja algatamist vajalikuks ei pidanud, aga tarbijakaitseamet vaidlustas kriminaalasja mittealgatamise riigiprokuratuuris.
Märtsi alguses esitas Reset Eesti OÜ juhtkond pankroti avalduse ning kohtuistung toimus 9. märtsil. Kohus teeb avalduse suhtes lõpliku otsuse aprilli alguses.