Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

3 vihjet, mis annavad märku, et laps hakkab haigeks jääma

Copy
Artikli foto
Foto: Shutterstock

Erinevad viirushaigused, ka bakteriaalsed haigused, ei anna endast kohe märku köha, kurguvalu või tilkuva ninaga. Nendele eelneb mitmepäevane periood, mil keha võitleb sissetungijaga. Alles siis selgub, kas haigus jääb peale või mitte. Pampers toob välja kolm olulist muutust lapse tavarutiinis, mis annavad vihjeid, et haigus võib olla tulemas.

1. Laps on loid ja väsinum

Kui laps ei taha mängida ning eelistab terve päev diivanil pikutada võib see olla esimene vihje, et tema väikeses kehas midagi toimub. Haigus väsitab last juba siis kui ilmselged haigustunnused puuduvad. Sageli on paljud lapsed haiguseelsel ajal ka kahvatud. Loomulikult võib selle taga olla tüüpiline kevadväsimus, mis ka lastele mõjub.

Proovige laps pooleks tunniks välja meelitada, sest värske õhk võib teha imesid. Ent praegu leviva koroonaviiruse tõttu tasub hoiduda sotsiaalsetest kontaktidest. Mänguväljakud jäägu teisejärguliseks meelelahutuseks. Hea oleks lapsega jalutada pigem koduhoovis, metsa – või terviserajal, kui see vähegi võimalik on.

2. Laps ei taha süüa

Haige laps ei soovi süüa, kuid juba haiguse eelselt võib see sama tundemärk viidata mõnele viirushaigusele. Peamine on jälgida, et laps saaks piisavalt vedelikku. Kindlasti ei tohiks last sööma sundida, sest see võib enesetunnet veelgi halvendada. Nii, et jätke need „söö nüüd lusikatäis emme eest, kassi eest ja naabri koera eest“ meetodid ära. Lapsega ei juhtu midagi, kui ta mõnel päeval vähem sööb.

3. Laps on tujukas

Kui lapsevanem märkab, et väikelaps muutub rahutuks, agressiivseks ning ei suuda leida pidet ühegi tegevuse juures võib see viidata halvale enesetundele, mida laps ei oska sõnadesse panna. Nutt ja virin on lapse sõnum lapsevanemale, et midagi on temaga pahasti – eriti on selline sõnumiedastus omane neile, kes veel rääkida ei oska. Kuid imestada ei tasu sarnast käitumist ka vanema lapse puhul, kes end lihtsalt väljendada ei suuda.

Kõik need nimetatud kolm tundemärki võivad ja samas ei pruugi vihjata mõnele viirushaigusele, kuid parem on olla tähelepanelik oma lapse tervise suhtes. Ent, kuna haiguse õiget hetke on peaaegu alati võimatu tabada, on tark igapäevaselt tegeleda ennetusega. See tähendab nii enda kui lapse immuunsüsteemi eest hoolitsemist. Parim viis on leida vitamiine, nagu C- ja D-vitamiin, õigesti valitud toidust.

Mida teha kui haigus juba kimbutab?

Kui haigus annab endast märku nohuse nina või kurguvaluga tasub kasutusele võtta vanaemade meetodid – soe jook ja rohkelt muud vedelikku, jalavann, aur, hanerasv rinnal ja taldadel. Kui tekib palavik tuleb kasutusele võtta teised meetodid ning hea oleks, kui kodus oleks varuks mõni palavikualandaja. Siiski ei soovitata palavikualandajat anda lapsele enne kui kehatemperatuur pole tõusnud üle 38,3 kraadi. Seni teeb palavik tööd selle nimel, et haigust võita. Pea meeles, et palavikus last ei tohi mässida teki sisse ning, kui tegemist on poisslapsega, kes kannab mähkmeid tuleb need koheselt eemaldada.

Kuna perearstikeskused on eriolukorra tõttu riigis peatanud plaanilised vastuvõtud tuleb kergemate haigustega ise hakkama saada. Nõu jagatakse telefoni teel. Paljud perearstikeskused on suurenenud telefoninõustamise vajaduse tõttu pikendanud ka perearstide kõnetunde. Kui lapsevanemal tekib siiski põhjendatud hirm ja mure, et lapse ravimisega omal käel toime ei tulda ning olukord muutub halvaks, tuleb helistada kiirabi numbril 112.

Copy
Tagasi üles