Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

VAATA JÄRELE Epp Kärsini seksisaate avaosa: kui palju partnereid peaks olema? Kas suurus loeb? (1)

Kanal 2e saate „Mida vanemad sulle ei räägi“ salvestus, 01.03.2020 Foto: Konstantin Sednev / Postimees

Tuuli Roosma ja Epp Kärsini uue seksika jutusaate «Mida vanemad sulle ei rääkinud» avaosas võetakse ette esimesed korrad ning kaevutakse sügavalt kõigesse sellesse, millest meie vanemad kahjuks meile kunagi ei rääkinud – ja millised tagajärjed sellel on olnud.

Epp Kärsin usub siiralt, et armastus päästab maailma. Tema koolitustel on osalenud üle 15 000 inimese ning ta on kohanud liiga palju neid inimesi, kes oleksid tahtnud seksiga seotud asju varem teada. Millised on need asjad, mida vanemad meile ei rääkinud?

Saates osalev Tiit tunnistab, et tema vanemad ei rääkinud talle seksist palju. «Mul oli isegi ebamugav, kui mingil määral räägiti, väga raske oli seda infot vastu võtta,» tõdeb mees. Ka Kristina tunnistab, et tema kodus seksist ei räägitud. «Aga selle eest mu ema hoolitses, et kodus oleks kirjandus olemas.»

16-aastane Rasmus tunnistab, et tema vanemadki pole seksist otseselt rääkinud. «Kui ma küsiksin, siis ma arvan, et nad räägiksid mulle vajaliku ära,» tõdeb noormees. 16-aastast Timoni on vanavanemad sootuks hoiatanud, et poiss «lollusi ei teeks».

Artikli foto
Foto: Kuvatõmmis

Epp on saatesse külla kutsunud oma ema Merike Kärsini, kes tunnistab samuti, et tema kodus seksist ei räägitud. «Aga see tehti mulle küll varakult selgeks, et eneserahuldamine on üks kõige suurem häbitegu ja kui kohutavad tagajärjed võivad sellega tulla,» meenutab Merike, kes kasvas kasuperes. «Mulle oli sisendatud seda, et sa rikud end sellega [masturbeerimisega] ära, et sa ei saa enam nautida abielurõõme.»

«Emme, mäletad, ma küsisin sult, kas sa issilt suhu võtsid,» sõnab Epp. «Sa ütlesid, et vaene issi suri enne ära, kui sai üldse midagi head kogeda!» Ema ja tütar saavad koos hea suutäie naerda.

Merikesel on kolm last ning ta sai väga varakult aru, et Epul on seksiteemade vastu suur huvi – juba nelja-viieselt oli tüdruk teistsugune, teda huvitasid teistsugused raamatud, tekkisid teistsugused küsimused. «Sinuga! See oli lihtsalt kohutav! Ma alati mõtlesin, millega mind on karistatud, et mul on niisugune laps...»

Epp tõdeb, et emal temaga lihtne polnud – kodust lahkus ta juba 14-aastasena, öeldes, et «mulle nii ei sobi». «Ei, sa ei ole hukka läinud,» tõdeb Merike aga pärast naljatlemist. «Sa teed nii vajalikku asja. Kui ma oleksin siis nii tark olnud kui praegu, oleksin ma sind teistmoodi kasvatanud. Öeldakse, et lapsed tulevad vanemaid kasvatama... Siis ma ei teadnud seda,» ütleb Merike, pisarad silmis, oma tütart tänades.

Lapsed ja emad: kas suurus loeb? Kuidas ära tunda armastus?

«Last harib seksuaalsel teemal see, kes esimesena ette jõuab,» sõnab Epp. «Kõige parem oleks, kui vanemad oleks need, kes lapsi seksi teemal harida saavad.» Selleks viisid saate tegijad lapsed oma vanematega kokku.

Nii selgitab Kristina oma 7-aastasele tütrele Õnnele, kuidas sünnib beebi ja kuidas ära tunda armastus. 12-aastane Triin uurib oma emalt Marjult, mis on õige vanus suhtega alustamiseks. 16-aastasel Martenil on oma emale Kristinale küsimus: kas suurus loeb? «Ei, oskused loevad rohkem,» kinnitab ema. Samuti tuleb välja, et ema on proovinud anaalseksi ning ta avaldab, mis selle juures on oluline. Sellega Marteni küsimused ei piirdu: emaga arutatakse ka grupiseksi. Karl küsib oma emalt Kertilt, kui palju on tal olnud seksuaalpartnereid, kas Karl oli planeeritud laps ning kas vanemate magamistoast leiab seksmänguasju.

Esimene seksikogemus

Ettevõtja Elena Koit kasvas oma vanavanematega ning teda on väiksest saadik õpetatud end ja oma keha häbenema. «See, et mulle kodus ei räägitud, ei tähenda, et mul polnud sõpru, meediat ja kõike muud. Lisaks oli mul sõbranna, kelle isal oli väga suur ajakirjakogu,» meenutab Elena, kes oli esimest korda seksides 15-aastane. «Enamus mu tutvusringkonnast olid vanemad, nemad juba tegid seda ja nii ta läks. Ma arvan, et kui ma oleksin end tollal rohkem väärtustanud ja hinnanud, oleksin ma sellega oodanud.»

Elena meenutab esimest seksi kui «fenomenaalset minutit oma elust». Tegu oli kellegi sünnipäevaga, kõik olid purjus ja asi kestiski minuti: riidest lahti, sisse-välja, tehtud. «Seal polnud ei armastust, rahuldust ega naudingut,» tõdeb Elena, kes pettus ning tänu sellele, et teda kasvatati hirmus ja häbis, hakkas ta pubekana mässama.

Liisi meenutab oma esimest vahekorda: ta oli 16-aastane ning partneriks toonane peika. Seks polnud midagi erilist, küll aga teadis Liisi, et mehed on pärast seksi väga väsinud ja näljased. Seega läks ta kööki ja tegi võileiba, pärast vaadati koos telekat.

Helgi esimene peigmees oli koolis väga populaarne. «Ühel hetkel oli selline seis, et pole nagu teinud, aga peab tegema «seda asja» – tollal öeldi seksi kohta «seda asja»,» räägib naine. «Tegime «seda asja», kui mu ema oli kodust ära. Ma ei saanud sellest mingit elamust, oli ainult meeles, et verd peab tulema – aga verd ei tulnud. Ma ei saanud sellest mingit kogemust, poiss vast nautis seda.» Hiljem lisab Helgi, et tõeliselt hakkas ta seksi nautima ning avanes alles 60-aastaselt. «Seks on mind väga õnnelikuks teinud!»

Margit oli esimese vahekorra ajal 16-aastane ning partneriks oli laste isa. «Ma olin šokis, polnud teadlik, et pärast vahekorda võib tekkida naistel verejooks. Ema polnud sellest rääkinud!» Õnneks sai ta hiljem asja uurides küll teada, et kõik oli normaalne.

Margus meenutab, et tema esimene vahekord oli väga mõnus. «Tegu oli mu esimese girlfriendiga üldse – tegelikult tulevase abikaasaga. Meil läks kõik lihtsalt ja mõnusalt, olime tuttavad juba aasta. See oli armunud noorte tundeline teineteise avastamine.» Tiit mäletab, et kõik toimus ülikiirelt. «Kõik käis piu-pau! Mulle jäi pettumus sisse: kas see ongi siis nagu see?»

Kui palju partnereid peaks olema?

«Mõne jaoks on elu jooksul üks partner – ja see on õige. Mõne jaoks 20 ja rohkem – ka see on õige,» ütleb Epp Kärsin. «Kõige tähtsam on see, et sa hoiaksid ja väärtustaksid ennast. Sinu keha on sinu tempel.» Publiku hulgast jagab oma kogemust Pille, kes ütleb, et on olnud mehega, kel oli 80-100 partnerit ning teisega, kelle jaoks oli ta kolmas. «Kui ma neid kogemus võrdlen, siis mees, kellele ma olin kolmas, oli kordades ja kordades tugevam oma seksuaalsuselt,» ütleb ta. «Kogemus ei ole see, mis teeb mehe heaks. Hoolivus on see, mis teeb mehe heaks.»

Artikli foto
Foto: Kuvatõmmis

Saates on külas 28-aastane Chris Kala, kes on elus seksinud vaid ühe naisega – oma naisega. Ta oli esimest korda seksides 22-23-aastane ning too vahekord oli paari minuti pikkune. «Ma olen väga osav maskeerija ja olen olnud väga enesekindel – väljapoole,» selgitab Chris, miks ta esimese vahekorraga nõnda kaua ootas. Võimalusi küll oli, kuid ta tundis alati, et tahaks «seda» teha armastusega.

Epp jagab ka enda esimest seksikogemust – teda survestas selleks viis aastat vanem mees, kes ütles, et kui Epp ei ole nõus temaga seksima, siis: «Mul jäävad munad valusaks.» Nii andiski 15-aastane Epp järele.

Noor tüdruk Iti uurib Epult, kuidas öelda ei, kui vahekorda ei soovi. «Sul on alati õigus öelda, et sulle nii ei sobi või «Anna mulle andeks, ma vajan veel aega»,» annab Epp nõu, lisades, kui väga oluline on kasutada kondoomi juba alates esimesest vahekorrast.

Artikli foto
Foto: Kuvatõmmis

Õpetaja Eva Palk sõnab, et on oma õpilastele öelnud: «Kui sa pole veel oma partneriga kondoomist rääkinud, siis ilmselgelt pole õige aeg!»

Epp soovitab oma esimeseks vahekorraks valmistuda: asjast rääkida, mängida erinevaid puudutamismänge. «Kõik naised vajavad aega, et tulla peast südametasandini ja kui see on esimene kord, siis seda rohkem tuleb naisele aega anda,» ütleb Epp.

Miks on seksist rääkimine oluline

«Millegipärast arvatakse, et lapsele seksist rääkimine õhutab teda seksima, kuid tegelikult see nii pole,» selgitab Kärsin. «Selle kohta on tehtud ka statistika. Mida rohkem on räägitud seksist, seda hilisemaks lükkub tema esimene vahekord. Just nimelt! Esimene vahekord lükkub edasi ja seda tehakse palju teadlikumalt.»

Oma esimest korda jagab ka Pille, kelle jaoks oli tegemist vägistamisega. Naabrimees kutsus teda ühel päeval «mängima» ning üksiklapsest Pille läks temaga kaasa. Karjamaal aga hakkasid toimuma asjad, mida noor tüdruk ei mõistnud. Ta teadis ainult, et tal on valus ja see on vale. Oma vanematele ta asjast ei rääkinud, kuna kartis, et on «mänginud kellegagi, kellega ei oleks tohtinud mängida». Naine tunnistab, et kui temaga oleks seksist varem kodus turvalises keskkonnas räägitud, oleks asi lõppenud ilmselt teistmoodi. «40-aastane mees ei kutsu 8-9-aastast last mere äärde või metsa mängima,» ütleb ta. «Seksist tuleks juba üsna varajases eas rääkida! Et niisuguseid asju ei juhtuks! Et lapsed teaksid, mis on vägistamine.»

Statistika on kahjuks kurb: viiest tüdrukust ja kahekümnest poisist üks on kogenud seksuaalset väärkohtlemist. «Ja ärge arvake, et need väärkohtlejad on võõrad tänavalt – kõige suurem osa väärkohtlemisi toimub koduseinte vahel,» rõhutab Epp.

Marju räägib, et ka tema on kahjuks üks neist, kes «kasvas sellise huvitava kasuisaga». Ahistamine toimus aastaid ning sellest ta kellelegi rääkida toona ei julgenud, lootes vaid, et see ühel päeval lõppeb. Õnneks lõppeski, kuid kui ta lõpuks asja avalikuks tegi, ei usutud teda. «Täna mul on õdesid ja vendi, kes mind usuvad, aga rääkida tuleks sellest asjast võimalikult kiiresti, sest elu peab edasi minema – nagu minugi oma on läinud,» ütleb Marju.

Tiit meenutab, kuidas ta noorena ükskord ühissõidukis ahistaja küüsi sattus. «Ja äkki ma tunnen, et kellegi käsi lihtsalt katsub minu suguelundeid,» räägib Tiit. Õnneks tuli kohe tema peatust ning kuigi ahistaja teda ka tänaval jälitada püüdis, päästsid Tiidu hulleimast tema kiired jalad.

Elenagi pole ahistaja küüsist pääsenud, kuigi tema kogemus juhtus mõnevõrra vanemas eas. «Vanuses 16-17 on mul kogemus, et mind on ööklubist ära lohistatud, ära vägistatud ja viisakalt tõstetud tänavale, öeldud: «Ole nüüd nii kena, mine koju.»» Toona mõtiskles ta, et ehk käitus ise väljakutsuvalt või oli ise asjas süüdi. «On hästi oluline levitada seda sõnumit, et isegi siis kui midagi juhtub, ei tasu jääda kinni süüsse ja häbisse. On oluline leida keegi, kellega rääkida.»

Tagasi üles