PURUSTAME MÜÜTE ⟩ Tippvormist rammukatsumiseni: millised naised õigupoolest kaitseväkke sobivad?

Pioneeripataljoni jalaväejao taktikalaager Nurmsi õppeväljakul Foto: Dmitri Kotjuh

Kas naisel, kes läheb ajateenistusse, on kaitseväes tulevikku? Sobivad vormi kandma vaid mehelikud naised?

Naiste rolli ja teenimise kohta kaitseväes on liikvel erinevaid müüte, millel puudub tõepõhi. Lükkame need kaitseministeeriumi abiga ümber.

1. Noored peavad olema ajateenistuseks tippvormis

Müüdina levivat  ületamatut füüsilist koormust ajateenistuses ei ole. Ajateenistuses on läbilõige ühiskonnast, kus on erineva taustaga, muuhulgas erineva füüsilise võimekusega naised ja mehed. Kogu teenistuse vältel pannakse rõhku võimete järkjärgulisele arendamisele nii individuaalselt kui meeskonnana.

2. Kaitseväe karjäärivõimalused sõltuvad soost – kas oled mees või naine

Kaitseväes ei eksisteeri naiste ja meeste ametikohti. Eesti kaitseväes teenivad kõik inimesed võrdsetel alustel – naised ja mehed saavad töötada samadel positsioonidel, sama palga eest. Ametikohtadele ja erialadele määramisel lähtutakse eelkõige kutsesobivusest, võttes arvesse nii inimese enda eelistusi kui ka individuaalset võimekust ja talenti.

3. Ajateenistus ei anna tavakarjääriks kasulikke oskusi

Ajateenistus on unikaalne elukogemus, millesarnast mujalt ei saa. Ajateenistuse käigus paraneb noorte enesedistsipliin, kasvab enesekindlus ning stressitaluvus, areneb suhtlemis- ja prioriteetide seadmise oskus, lisaks saadakse nii inimeste kui protsesside juhtimise kogemus, mida nii noortele inimestele mujal tavaliselt ei võimaldata.

Nagu ka igal pool mujal juhipositsioonil olles, on kaitseväes oluline, et juht tunneks oma inimesi hästi (näiteks oma jao sõdureid) ning oskaks kombineerida nende erinevaid andeid ja tugevusi, et jõuda püstitatud eesmärkideni ning leida probleemidele kiiresti parimad lahendused. Sellega kaasnevad strateegiline mõtlemine ning analüüsivõime, samuti vastutustunne ning hea väljendusoskus.

Mõnel inimesel on need eeldused juba varasemalt olemas, kuid kaitseväegi annab võimalusi kõiki neid väljaõppe käigus arendada. Kui ka noor ei jätka oma karjääri kaitseväes, tulevad teenistuses omandatud oskused kasuks mistahes muus karjäärivaldkonnas ning on väärtuslik lisa CV-sse, mis võib anda ka tsiviiltööle kandideerides noorele olulise konkurentsieelise.

4. Kaitseväelase karjääri- ja õppimisvõimalused on napid

Kaitseväelase karjäär tähendab elukestvat õpet, muuhulgas on täiendõpe ja enese harimine läbiv osa kaitseväelase tööst – seda erinevates koolides ning kursustel nii Eestis kui välismaal. Tänapäeva kaitseväes on väga erinevaid ameteid, mis on seotud ka analüüsi, planeerimise ja juhtimisega, infotehnoloogia, rahvusvahelise koostööga jne.

5. Kaitseväkke sobivad vaid mehelikud naised

Ei kaitsevägi ega ajateenistus ole rammukatsumise võistlused, vaid väljaõpe oma riigi kaitsmiseks. Nii nagu mujalgi, tahavad kaitseväes teenivad naised, et neid väärtustataks hea töö ja tulemuste tõttu, mitte seepärast, et nad on naised, kes töötavad kaitseväes.

6. Ühe inimese ajateenistus on nagu tilk riigikaitse meres

Ajateenistuse läbimine on võimalus panustada kodumaa iseseisva kaitsevõime tagamisse, mille lõviosa kutseliste teenistujate kõrval moodustavad reservväkke kuuluvad ajateenistuse läbinud inimesed. Eesti tugevaim heidutus ning suveräänsuse kindlustaja on meie inimeste kaitsetahe. Iga okas loeb!

Ajateenistusse astumine peab olema kaalutletud otsus, tuleb läbi mõelda, kuhu ajateenistus enda jaoks laiema elu kontekstis paigutub ja mille jaoks kasulik on. Teenistus on ennekõike väljaõpe - samm, mis annab eelise edasiste eesmärkide täitmiseks ja võimaluse panustada Eesti kaitsmisesse. Ajateenistuse läbimine võimaldab panustada riigikaitsesse reservväelasena, teha karjääri kaitseväes, ennast arendada või kõik need eesmärgid kokku siduda.