Kui palju raha kulub tegelikult lapse peale? Sellest annab aimu värske uuring.
UURING ⟩ Kõige kallim on lapsi kasvatada Tallinnas, kõige vähem kulub lastele aga selle Eesti piirkonna inimestel
Justiitsministeeriumi tellimusel valminud ning Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringu järgi võiks elatise suurust arvutada valemi järgi, mis arvestab olulisemaid lapse ja tema vanema eluga seotud asjaolusid.
Uuringus kasutati lapse kulude hindamiseks kaht metoodikat: võrdlevanalüüsi ja standardeelarvet. Lapse minimaalse ülalpidamiskulu väljaselgitamiseks võeti mõlema meetodi puhul arvesse lapse vanust, piirkonda, kus laps elab ja laste arvu peres ning analüüsiti piirkonniti ja vanuserühmade kaupa kulutusi, mis on vajalikud lapse mitmekülgse arengu tagamiseks.
Uuringust selgus, et võrdlevanalüüsi põhjal on lapse ülalpidamiskulud kõige suuremad Tallinnas ja Harjumaal, Tartumaal ning Pärnumaal, kõige väiksemad aga Ida-Virumaal. Vanusegruppe omavahel võrreldes tuli välja, et rohkem kulub raha lapse kohta imiku- ja väikelapseeas (0-6-aastase lapse ülalpidamiskulu kuus on 486 eurot kuus) ning teismeliste (17-18-aastaste puhul 342 eurot) puhul. Juhul, kui peres kasvab rohkem kui üks laps, on keskmine kulu ühe lapse kohta väiksem kui vaid ühe lapsega peredes.
Kõige väiksemad on kulud pea igas kategoorias Ida-Virumaal ja seda nii lapse kui leibkonna vaates. Võrdlevanalüüsi metoodika puudus on aga see, et ei ole võimalik öelda, mis täpselt nii suure kulude erinevuse põhjustab. Näiteks on oluline eristada kulusid, mis ongi objektiivselt Ida-Virumaal madalamad (näiteks võivad lasteaia kohatasud või huviringide tasud olla selles piirkonnas madalamad). Sellistele küsimustele aitab vastuseid leida standardeelarve. Võrdlevanalüüsi põhjal saab aga öelda, et lapsele kulutatakse rohkem Tallinnas ja teistes suuremates linnades, mis ei ole Ida-Virumaal.
«Uuringu tulemuste kohaselt oleks lapse minimaalne ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 2019. aasta lõpus kas 172 eurot kuus (standardeelarvete keskmine) või 194 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod). Uuringu koostajad soovitavad uue meetodi kasutuselevõtu korral elatise summat igal aastal tarbijahinnaindeksiga korrigeerida ning iga viie aasta tagant kas standardeelarved tervikuna üle vaadata või võrdlevanalüüs uuesti läbi viia,» ütles uuringu üks autoreist RAKE analüütik Kadri Lees.
Mõlema meetodi järgi on lapse minimaalsed ülalpidamiskulud seega lapse kohta väiksemad kui praegune miinimumelatise summa, milleks on 292 eurot kuus.
Uuringu koostajad toovad välja, et lisaks uuringus analüüsitud lapse minimaalsele ülalpidamiskulule tuleks elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtta veel elatist maksma kohustatud vanema sissetulekut, toetusi, suhtluskorda ning elatist maksma kohustatud vanema teisi lapsi.