Süüa tasub nii valget kui punast liha
Liha on kõrgväärtuslik toiduaine, mille söömisel saame eluks vajalikke toitaineid ja energiat. Lihas sisalduv valk on kui organismi ehitusmaterjal. Lihas olev valk hoiab eemal ka näljatunde, mis ei lase tekkida tungil midagi näksida.
Lihas on ka palju rauda, mis aitab kaasa lapse vereloomele ja aju arengule. Suuremat raua tagavara vajab ka last kandev ema, et ära hoida aneemiat.
Süüa tasub nii valget kui punast liha. Kanalihas on palju valku, aminohappeid, vitamiine ja rauda. Paljud teavad rääkida, et kanaliha söömine aitab peletada ka magusaisu. Raua parimaks allikaks on jällegi veiseliha ning punase liha valk on sobiv lihaste ja luude materjal. Samuti on punane liha tsingi allikas, mille abil tugevneb immuunsüsteem.
Tasub aga teada, et raua imendumist organismi takistab kohv, tee, šokolaad ja piimatooted. Selle imendumist soosivad seevastu C-vitamiini sisaldavad toidud nagu paprika, tsitrusviljad, tomatid, maasikad ja kiivid.
Eestlased on harjunud, et kui on liha, on selle kõrval ka kartul, makaron, riis või tatar. See ei pea üldse nii olema, sest vajalikud süsivesikud võib kätte saada hoopis puuviljadest ning liha kõrvale võtta portsjon salatit.
Köögivilju, nagu näiteks kurk, tomat, kapsas, nuikapsas, paprika, kõrvits, suvikõrvits või lillkapsas, võiks päevas süüa vähemalt 400g. Ei ole vahet, kas värskelt või keedetult. Köögiviljade abil saab kindlalt oma kaalu kontrolli all hoida. Ja miks mitte valmistada niinimetatud vabavara köögiviljadest hoopis üks maitsev supp.