Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/09/06/11391935t1h9e0e.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/09/06/11391935t1h9e0e.jpg)
Mure eesti keele ja kultuuri säilimise ning jätkusuutlikkuse pärast on igati asjakohane. Selle pärast peaksid südant valutama aga mitte ainult poliitikud ning keeleteadlased, vaid ka need, kes keelt igapäevaselt kasutavad. Olgu see siis töökohustuste täitmiseks, üldises inforuumis arvamuse avaldamiseks või lihtsalt sotsiaalmeedias.
Siiski peab tõdema, et lisaks kohalikele tunnevad meie väikese kodumaa vastu huvi ka teiste riikide inimesed, nii lähedalt kui kaugemalt. Muulased satuvad siia erinevatel põhjustel: mõni tuleb reisima, mõni tööd ja õnne otsima, mõni ennast harima. Meie teha on otsus, kelle me oma riiki laseme ning kes siia teps mitte ei pääse. Mõlemaga neist otsustest kaasneb aga vastutus, sest kui oleme teistest riikidest pärit inimesed siia juba lubanud, võtame kaasnevalt enda kanda ka teatava vastutuse nende siinviibimise hõlbustamiseks. Iga õigusega kaasneb kohustus ning seda ka siis, kui kohe üldse ei taha!