44-aastane Norra kodanik Jostein Finseråsen rääkis «Kuuuurijas» loo sellest, kuidas ta kohtus eestlannaga, sai temaga lapsed ning naine teda hiljem pedofiiliks tembeldas. Süütult vangi sattunud mees sai küll kopsaka valuraha, aga lastest on ta jätkuvalt ilma.
Eestlanna tembeldas Norra mehe pedofiiliks ja põgenes lastega (9)
Tänases «Kuuuurija» uue hooaja avasaates rääkis elukutselt sanitar Jostein Finseråsen saatejuhile Katrin Lustile sellest, kuidas ta kohtus Tallinnast pärit Annaga ühises töökohas. Vene emakeelega naine läks Norra medõena tööle ja oli selleks isegi norra keele selgeks õppinud. Jostein ja Anna armusid, nende suhe puhkes õitsele ja aastal 2010 nad abiellusid. Samal aastal sündis paarile esimene tütar.
Anna tulevikuplaan nägi ette arstiks saada. Meditsiinikooli pääsemiseks tuli aga kõvasti pingutada ja ülivõrdes hindeid saada. Anna sai aru, et kooli pääsemine on võimatu ja sestpeale hakkas ka paari suhe lagunema. Kolm aastat pärast esmakohtumist mindi lahku. Selleks ajaks oli paaril sündinud ka teine laps ja Anna põgenes mõlemaga Eestisse.
«2012. aastal Anna lahkus, õigemini kadus,» ütleb Jostein ja lisab, et naine ei öelnud talle, kuhu läks.
Laste hooldusõigust hakkas lahendama Eesti kohus ning saavutati kokkulepe. Alguses oli kõik hästi – Jostein käis lapsi Eestis külastamas, tütred käisid Norras. Aja mööda muutusid suhted siiski halvemaks.
Pedofiiliasüüdistused
«Lugu selle süüdistuse taga puudutab minu isa Norras aastal 2003/2004, kuna ta pidi minema vangi,» kirjeldab Jostein tagamaid, mille kohta ta enamat kommenteerida ei oska. Josteini isa süüdistati selles, et ta tegi midagi 13–14-aastasele lapsele.
Jostein rääkis oma isa teost Annale suhte alguses, veel enne, kui tütred olid sündinud. Anna uskus, et küllap käbi ei kuku kännust kaugele ja Jostein sarnaneb kindlasti isaga. Kuigi Anna kuulis sellest juhtumist väidetavalt esimest korda 2010. aastal, siis argument sellest Josteini vastu sai 2016. aastal.
«Enne seda olid lapsed hakanud rääkima sellest, kuidas nad tahaksid minu juurde Norrasse kolida ja Annat tegi see kõik loomulikult väga armukadedaks,» ütleb Jostein.
Kuidas norrakas Jostein sattus vangikongi pedofiilide nari peale?
Mees hoiab pisaraid tagasi ja ütleb, et see oli õudusunenägu, kui talle tuli kriminaalmenetlust algatav teade. Teade hõlmas laste seksuaalse väärkohtlemise paragrahvi. Selleks hetkeks oli lastega suhtlemine katkenud, sest ema ei lasknud isal tütardega isegi mitte Skype’i kaudu suhelda.
«Mul oli kohtulik kokkulepe, et ma kohtun lastega Ülemiste mänguväljakul. Anna ja tema advokaat olid kirjalikult kinnitanud, et ma võin lastega Ülemistes kohtuda,» ütleb laste isa. Jostein oli sel hetkel väga õnnelik, sest ta polnud oma lapsi pool aastat näinud.
Josten läks kohtumise päeva hommikul koos advokaat Ene Mõtte ja oma emaga Ülemistesse. Ta lootis väga oma lapsi näha ning oli koos laste vanaemaga neile kingitusigi ostnud. Ülemistesse jõudes aga lapsi polnud.
2016. aasta novembris võttis politsei Josteini Ülemiste keskuse mängutoa juures kinni – teda süüdistati pedofiilias.
«Järsku kogunes minu ümber 6–7 inimest. Seejärel pandi mind politseiautosse ja viidi jaoskonda,» kirjeldab mees ehmatavat juhtumit. Politseijaoskonnast viidi mees pedofiiliasüüdistusega otsemaid eeluurimisvanglasse ja seda kõige räigemas tähenduses. Josteini süüdistati omaenda laste väärkohtlemises.
Pärast seda ei pääsenud Jostein vabadusse seitse ja pool kuud.
Millisel argumendil Josten Ülemiste keskusest kinni võeti?
«Hiljem prokurör selgitas, et mind piirati ümber selleks, et ma ei hakkaks oma peenisega liputama,» kirjeldab mees ja ütleb, et just sedasi oli ametlikus vormingus kirja pandud. Juba oli saadetud politsei ka mehe Norra kodu koos koerte ja UV-lampidega läbi otsima, millega mees oli vabatahtlikult nõus, sest tal polnud midagi varjata.
Majast ei leitud ühtegi teda süüga seostatavat tõendit, aga haarati kaasa kõik informatiivsed materjalid nagu vanad telefonid ja arvutid. Kui Josteini kohta ei leitud midagi süüstavat, jäi Norra võimudele silma üks Anna vana arvutifail. Anna oli endise kiirabitöötajana teinud võikaid fotosid laipadest.
«Nad filmisid ja intervjueerisid mind üle kolme tunni, aga Eesti politseil oli sellest ükskõik,» ütleb mees, kelle juttu Eesti politsei ei uskunud. Eesti politsei meelest olid Anna ütlused palju tõesemad.
Nüüd on selgunud, et see viga läks Eesti riigile maksma 60 000 eurot
Jostein kirjeldab, et pedofiilid on vangis kõige madalam klass. «Mind pandi ühte kambrisse mehega, kellel oli minuga sama süüdistus.»
Norraka sõnul oli kõige hullem aga see, kui uurija ta 17. novembril kinni pani, kui oli nii veendunud, et Jostein on pedofiil ja kuulutas seda isegi vangivalvuritele.
Jostein on arvamusel, et Eesti politsei on korrumpeerunud ja ebakompetentne ning ta koges seda kõike omal nahal. Ebakompetentsuse all peab Jostein silmas peamiselt Anna tehtud intervjuusid nende tütardega, milles naine väidetavalt manipuleerib lastega ja suisa käsib neil anda isa vastu valetunnistusi. Anna on enda kasuks selles juhtumis kasutanud suure võimuga Vene õigeusu kiriku ülempreester Igor Prekuppi.
Samuti selgus, et terapeudid olid üsna kummaliselt analüüsinud laste joonistusi. «Kõike, mida lapsed joonistasid, seostati peenise ja seksuaalsusega. Ma mäletan, et üks mu tütardest oli joonistanud tüdruku, kes jalutab metsas ja tema ümber olid seened. Seeni tõlgendati kui peeniseid,» kirjeldab Jostein spetsialisti analüüsitulemusi.
Jostein jätkab: «Ühel korral olid nad joonistanud hundi, maja ja selle ümber oli tara. Siis tõlgendati, et hunt olen mina. Mina olin halb inimene, halb isa, keda lapsed ei tohtinud näha ja ma peaksin olema vanglas.» Jostein kinnitab, et lapsed ei olnud kunagi midagi sellist joonistanud ja nad ei teadnudki, milline peenis välja näeb.
Hoolimata sellest, et laste isa istus süütult vanglas ja sai riigilt kopsaka kompensatsiooni, ei ole ta tänaseni oma lapsi näinud. Ta isegi ei tea, kus lapsed praegu viibivad, kuigi on nende täieõiguslik hooldaja. Josteini tütred kuulutati tagaotsitavaks ning nende asukohta pole suudetud tänini määrata. Varsti aga võeti tütred tagaotsitavate nimekirjast maha, eeldusega, et küllap tütardel on ikka kõik hästi, kui nad on koos oma emaga.
Vandeadvokaat Ene Mõtte on Josteini kõrval olnud alates 2013. aastast. Ajast, mil mees vaidles Eestis oma laste hooldusõiguse üle. Ene suutis Josteini välja sikutada pedofiiliasüüdistusest ja on ka nüüd abiks, et üles leida tema tütred, kellest üks on 10-aastane ja teine 8.
Ka vandeadvokaadi arvates on Eesti õiglus teinud palju valesid samme. Ta pakkus korduvalt välja, et Jostein tuleb vabatahtlikult Eestisse ütlusi andma, aga seda ei soovitud. Vandeadvokaat ütleb, et protsessi käigus oli selgelt näha, kuidas laste ütlused muutusid. Kohtusse minemise hetkeks oli selgunud, et laste ema oli võsukesi ise survestanud.
Ajal, mil Jostein istus vangitrellide taga, pandi kõik tema Norra farmi loomad magama. Jostein ütleb, et peagi on haamri alla minemas kogu tema farm, sest kogu raha on kulunud laste eest võitlemisele.
«Kuuuurija» saade läks koos laste isa, vandeadvokaadi, politsei ja lastekaitsetöötajatega aadressile, kus Anna peaks lastega viibima. Üllatuslikult ilmus kohale aga Vene õigeusu ülempreester, kes Anna kohtuprotsessideks raha aitas koguda. Lapsi korteris polnud ja ülempreester hoiab väidetavalt korteril vaid silma peal.
Ülempreester on tänaseni täielikult veendunud, et Jostein on pedofiil. Anna pihiisa väidab, et on Anna kodus palju aega veetnud ning näinud, kuidas too oma lastega suhtleb, mistõttu pole põhjust manipulatsioonis kahelda.
«Kohus arutas Jostein Finseråseni süüdistust kinnisel istungil, seetõttu ei saa prokuratuur süüdistuse sisu avada. Avalik on kogu loost nii palju, et mees on seksuaalse väärkohtlemise süüdistuses õigeks mõistetud. Selle juhtumiga on seotud veel mitu vaidlust, hulgaliselt vastukäivaid ütlusi ja manipulatsioone. Saame praeguseks faktina nentida vaid üht: meil ei ole õnnetunud ega õnnestu kunagi selle süüdistuse kohta täit tõde selgeks teha,» seisab prokuratuuri selgituses.
Jostein ei ole oma lapsi 4 aastat näinud.
Mees hoiab vägisi pisaraid tagasi ja anub, et kui keegi on Annat või ta lapsi näinud, annaks sellest viivitamatult teada: ene@remos.ee