Iga teine vägivallakuritegu Eestis on perevägivald

Foto: Shutterstock

2019. aastal registreeriti Eestis 4119 perevägivallakuritegu, mida on võrreldes 2018. aastaga 14 protsenti rohkem – kasvanud on nii nendest kuritegudest teatamine kui ka nende sagedasem menetlemine. Iga teine vägivallakuritegu Eestis on perevägivallakuritegu.

«Silmatorkavalt ehk 6 protsenti on tõusnud vägivallakuritegude registreerimine, mille põhjuseks võib pidada avalikkuse kasvanud teadlikkust perevägivallast ning politsei suurenenud tähelepanu sellele varem varjus olnud probleemile,» ütles justiitsminister Raivo Aeg.

Eelmisel aastal registreeriti 4119 perevägivallakuritegu, mida on võrreldes üle-eelmise aastaga 14 protsenti rohkem. Vähemalt ligi 30 protsenti perevägivallakuritegudes on ohvriks lapsed või on lapsed vanematevahelist vägivalda pealt näinud.

Perevägivald on naistevastase vägivalla nägu: toimepanijatest 85 protsenti on mehed ja ohvritest 81 protsenti naised. Perevägivalla tõttu hukkus 2019. aastal esialgsetel andmetel viis inimest.

Tapmiste arv rekordiliselt madal

Justiitsministeeriumi avaldatud kuritegevuse statistikast selgus, et 2019. aastal registreeriti 27 169 kuritegu, mis oli eelneva aastaga samal tasemel. Rekordiliselt madal oli tapmiste ja mõrvade arv, milles hukkus esialgsetel andmetel mullu 23 inimest.

Varavastased kuriteod moodustasid kuritegudest suurima osa ehk 38 protsenti, samas on nende arv järjekindlalt vähenenud. Möödunud aastal registreeriti 10 190 varavastast kuritegu, mida on 3 protsendi võrra vähem kui tunamullu.

«Positiivne uudis on see, et kõige raskemate vägivallakuritegude arv jätkas kahanemist ja oli rekordiliselt madal,» ütles Aeg. «Koos katsetega registreeriti 29 tapmist ja 5 mõrva. Nende kuritegude tagajärjel hukkus esialgsetel andmetel 23 inimest, mis on viie võrra vähem kui aasta varem.»

Küberkuritegevus tõusuteel

Oluliselt tõusis küberkuritegude arv, mida registreeriti kokku 965. Kõige tüüpilisem arvutikuritegu on ohvri veebikonto hõivamine. Arvutisüsteemide ülekoormamine ja muud taolised teod moodustasid arvuliselt väikese (5 protsenti), aga mõjult suure osa küberkuritegudest.

Ohvriuuringu andmetel langes kuriteo ohvriks 5 protsenti küsitletutest. Kodukohas pimedal tänaval liikudes tundis end turvaliselt 76 protsenti inimestest.

Kuritegudest 48 protsenti registreeriti Harjumaal, 14 protsenti Ida-Virumaal ja 11 protsenti Tartumaal.