Laste internetikasutuse uuringust selgub, et viimase aasta jooksul kiusatud lastest koguni 77% on kogenud seda silmast silma ning 67% on kogenud telefonis või arvutis. «Internetis on kiusamise peamiseks väljenduseks vastikud või solvavad sõnumid, aga ka rühmast või mingist tegevusest väljajätmine. Samuti on levinud ähvardamine, vastikute ja solvavate sõnumite saatmine või nende üleslaadimine kohtades, kus teised võivad neid näha,» kirjeldas Võrk olukorda.
Muideks, abi on üsna lähedalt võtta – Eestis on suur spetsialistide armee eesotsas Lastekaitse Liidu ja Kiusamisvaba Kooliga, kes on valmis vaeva nägema, et meie noori kooliseinte vahel õnnelikena hoida. Selle toetamiseks on väga oluline, et süsteemne kiusuennetus poleks koolidele vabatahtlik hobi, vaid strateegia, et koolimajadesse mahuks palju tarkust ja veelgi rohkem empaatiat.
«Jah, ka ise saab väga palju ära teha toetava õhkkonna kujundamiseks. Kuidas sul läheb? – sõnakõlksuna on see küsimus justkui tühipaljas, aga tõrjutud inimhingele võib see avada ukse, mis varasemalt paistis olevat lootusetult kinni. Olulisi küsimusi on aga teisigi, näiteks kuidas sul täna internetis läks. Kui märkame meie ümber toimuvat kiusamist, on see samm lähemale soojemale ja sõbralikumale klassile või koolile, rääkimata paremast ja õnnelikumast ühiskonnast,» lausus Adamsoo.
«Meil on vastutus selle ees, et lastel oleks internetis turvaline ja hea olla. Seda toetab hetkel nii küberkiusamise vastane algatus #Suurimjulgus kui ka meie laste nõuandva vestlus- ja mõttevahetusringi (Telia Children Advisory Panel) uuringutulemuste rakendamine. Kuna Telia pakub teenust, mida lapsed kasutavad internetis suhtlemiseks ja mängimiseks, peame oluliseks küberturvalisuse teemasse süvitsi minemist, et pakkuda lastele turvalist, kiusamisvaba, avatud ja toetavat online-ruumi,» lausus Telia Company vastutustundlikkuse valdkonna juht Heddy Ring.