Iga neljas Eesti laps kogeb kiusamist: sinu kohus on sekkuda!

Foto: Shutterstock

Üleeuroopalise laste internetikasutuse uuringu põhjal selgus, et Eestis on kiusamist kogenud iga neljas laps. Sama tulemus leiti ka seitse aastat tagasi ehk me räägime endiselt koolist kui ellujäämiskursusest, kirjutab Karl Gustav Adamsoo Lastekaitse Liidu ajakirjas «Märka last».

Uuringust selgub, et kõige enam puutuvad kiusamisega kokku 11–12-aastased lapsed, samuti kogevad kiusamist oluliselt rohkem vene keelt emakeelena kõnelevad lapsed. On selge, et kõigele annab hoogu juurde tehnoloogia hüppeline areng ning selle roll meie igapäevaelus. Tehnoloogia positiivsete aspektide kõrval tuleb kokku puutuda ka äärmiselt valusa teemaga – küberkiusamisega. Selle vastu seismiseks lõi Telia kolm aastat tagasi algatuse «Suurim julgus», mille eesmärk on tõstatada küberkiusu probleemi Eesti koolinoorte seas ja pakkuda abi, nõuandeid ja lahendusi küberkiusu vähendamiseks. Algatus sündis 2017. aastal Telia Eesti eestvedamisel koostöös Eesti Lastekaitse Liidu, Kiusamisvaba Kooli, Haridus- ja Teaduministeeriumi, Tartu Ülikooli Eetikakeskuse, Lasteabi, veebikonstaablite ja noorteorganisatsioonidega.

«Kiusamist ei saa ühelgi juhul aktsepteerida. Kõige valusam on aga kooliealiste kiusamine, sest see võib jätta jälje kogu eluks ning mõjutab kõiki ümbritsevaid, nii klassikaaslasi, õpetajaid kui ka lapsevanemaid. Retsepti kiusamise ja küberkiusamise täielikuks väljajuurimiseks pole meil kahjuks jagada, ent tugineme Lastekaitse Liidu ja Kiusamisvaba Kooli spetsialistide teadmistele, kes ütlevad, et suurim jõud kiusamise peatamiseks on vaikival enamusel, kes saaks sekkuda. Kui vaid keegi kõrvalseisjatest oleks julge ega kardaks kiusatavat kaitstes oma sotsiaalset staatust kaotada, aitaks see kiusamist peatada ning annaks kiusatavale väga suurt tuge,» lausus Telia Eesti vastutustundlikkuse valdkonna juht Elo Võrk.

Telefoni- või internetikius on saanud pea sama tavapäraseks kui silmast silma suhtlus. «Mida aeg edasi, seda peenekoelisemaks kiusamine kooliseinte vahel muutub. Kübermaailm on avanud enneolematud võimalused, kahjuks ka võimaluse tõrjumiseks, tagaselja naljapiltide levitamiseks või pelgalt halvustavalt tagarääkimiseks. Just seesama särav kolme kaameraga mitmetolline käe külge otsekui liimunud imevahend kaotab igasugused piirid, andes võimaluse tungida kiusatava turvalisse ruumi, pöörata kogu maailm pahupidi ja siis jälle pärismaailmas teeselda, nagu poleks mitte midagi juhtunud. Teesklus pärismaailmas toimub samal ajal, kui me-ei-tee-ju-mitte-midagi-erilist suhtumine virtuaalses maailmas hävitab kiusatavas tema kõige ilusamat ja väärtuslikumat osa,» lausus Telia PR projektijuht Karl Gustav Adamsoo.

Laste internetikasutuse uuringust selgub, et viimase aasta jooksul kiusatud lastest koguni 77% on kogenud seda silmast silma ning 67% on kogenud telefonis või arvutis. «Internetis on kiusamise peamiseks väljenduseks vastikud või solvavad sõnumid, aga ka rühmast või mingist tegevusest väljajätmine. Samuti on levinud ähvardamine, vastikute ja solvavate sõnumite saatmine või nende üleslaadimine kohtades, kus teised võivad neid näha,» kirjeldas Võrk olukorda.

Muideks, abi on üsna lähedalt võtta – Eestis on suur spetsialistide armee eesotsas Lastekaitse Liidu ja Kiusamisvaba Kooliga, kes on valmis vaeva nägema, et meie noori kooliseinte vahel õnnelikena hoida. Selle toetamiseks on väga oluline, et süsteemne kiusuennetus poleks koolidele vabatahtlik hobi, vaid strateegia, et koolimajadesse mahuks palju tarkust ja veelgi rohkem empaatiat.

«Jah, ka ise saab väga palju ära teha toetava õhkkonna kujundamiseks. Kuidas sul läheb? – sõnakõlksuna on see küsimus justkui tühipaljas, aga tõrjutud inimhingele võib see avada ukse, mis varasemalt paistis olevat lootusetult kinni. Olulisi küsimusi on aga teisigi, näiteks kuidas sul täna internetis läks. Kui märkame meie ümber toimuvat kiusamist, on see samm lähemale soojemale ja sõbralikumale klassile või koolile, rääkimata paremast ja õnnelikumast ühiskonnast,» lausus Adamsoo.

«Meil on vastutus selle ees, et lastel oleks internetis turvaline ja hea olla. Seda toetab hetkel nii küberkiusamise vastane algatus #Suurimjulgus kui ka meie laste nõuandva vestlus- ja mõttevahetusringi (Telia Children Advisory Panel)  uuringutulemuste rakendamine. Kuna Telia pakub teenust, mida lapsed kasutavad internetis suhtlemiseks ja mängimiseks, peame oluliseks küberturvalisuse teemasse süvitsi minemist, et pakkuda lastele turvalist, kiusamisvaba, avatud ja toetavat online-ruumi,» lausus Telia Company vastutustundlikkuse valdkonna juht Heddy Ring.

Veebilehel www.suurimjulgus.ee on kiusamise ja turvalise internetis surfamise kohta kogu vajalik info kokku kogutud, ka on võimalik sealses vestlusaknas anonüümselt suhelda Lasteabi spetsialistiga, kellelt saab ööpäev läbi nõu ja abi küsida.

Soovitused lapsevanematele

1. Kõige olulisem on usalduslik suhe. Tunne huvi, küsi ja räägi lapsega asjadest, mis teda internetis rõõmustavad ja mis talle meeldivad. Küsi, kuidas tal täna internetis läks. Nii julgeb ta sinu juurde rääkima tulla ka juhul, kui internetis on juhtunud midagi ebameeldivat.
2. Räägi sellest, et internetis kehtivad samad reeglid, mis päriselus. Sa ei tee ju internetis teistele midagi sellist, mida sa ei taha, et sulle tehakse: ei solva, ei võta mängides asju ära jne.
3. Ole ise eeskujuks. Käitu ja suhtle viisakalt. Jälgi, kui palju veedad aega ise nutiseadmetes.
4. Kui lapsel on mängus asjad ära võetud, ta on kaotanud või keegi on talle väga halvasti öelnud, ei tohi kindlasti karistada nutiseadmete keeluga. See on lapsele kahekordne karistus ja muudab olukorra veelgi raskemini talutavaks. Räägi lapsega, ole talle toeks, mõelge koos, kuidas edaspidi selliseid asju ära saaks hoida.
5. Pilte ja infot oma lapsest jaga vaid siis, kui laps on selleks loa andnud. Kui laps soovib, et sa mõne pildi temast sotsiaalmeedias maha võtaksid, tuleb seda kohe teha.
6. Tee endale selgeks elementaarsed turvalisuse ja küberhügieeni reeglid.
7. Luba lapsel kontod teha vaid nendesse kohtadesse, kus sul endal konto on. Hoia nendel kontodel silm peal. Nii näed, mida tema ja ta sõbrad postitavad, et vajadusel mittesobivale käitumisele tähelepanu juhtida.

On hea, kui peres on interneti kasutamise kohta omad reeglid, leppige need omavahel kokku ja olge alati lapsele toeks. Laps peab tundma, et vanem kaitseb teda juhul, kui midagi juhtub.