Vähenda süsiniku jalajälge ⟩ Üheksa nippi, kuidas arvuti digiprügist puhtaks teha

Foto: Shutterstock

Kas teadsid, et peaaegu kõik, mida me internetis teeme, kasvatab süsinikujalajälge?

Digitaalne prügi on miski, mis koguneb meie arvutitesse märkamatult, aga kindlalt. Aja jooksul sigineb masinatesse erinevaid kasutuid programme, dokumente ning palju muud mittevajalikku.

Täna on digitaalne koristuspäeval, mille eesmärk on teha korda oma digielu ning kustutada kogu mittevajalik info, mis on ajaga muutunud digitaalseks prügiks ja müraks.

1. Puhasta desktop

Suur hulk arvutikasutajaid armastab dokumente, kaustu ja üksikuid faile hoida arvuti töölaual ehk desktopil. Nii koguneb sinna aina rohkem ja rohkem erinevaid ikoone ja nende hulgast millegi üles leidmine muutub aina keerukamaks ja aeganõudvamaks. Seega tuleks esiteks ülekoormatud töölaud sinna kogunenud asjadest puhastada. Mittevajalikud failid saab kustutada ning vajalikud vastavatesse kataloogidesse ära paigutada. 

2. Vaata üle failid downloadsi kaustas

Vaikimisi salvestatakse kõik allalaaditavad failid (näiteks pildid, dokumendid, arved) arvutites Downloads-nimelisse kataloogi. Kui mõnda dokumenti mitu korda avada, võib juhtuda, et sama faili salvestatakse sinna kausta korduvalt. Seega tuleks hetkeks mõelda, kas parasjagu kasutatav fail peaks alles jääma, kui jah, siis kuhu. Nii saab vajalikud asjad kohe õigesse kohta ära panna ning hiljem sealt kiirelt leida. Kui aga selgub, et faili pole vaja arvutis säilitada, võiks selle kohe ka kustutada.

3. Tühjenda prügikast

Aeg-ajalt on kasulik üle vaadata ka arvuti prügikast. Nimelt kustutavad paljud kasutajad mittevajalikud failid küll arvutist justkui kenasti ära, kuid teadupärast tähendab kustutamine siiski nende prügikasti tõstmist. Nii on failid tegelikult arvutis alles ning võtavad ka kõvakettal oma ruumi. Seega tuleks ka prügikasti vahepeal tühjendada ehk failid lõplikult kustutada.

4. Kasuta pilvi

Nii andmete kindla säilitamise, igal ajal ja erinevatest seadmetest ligipääsetavuse kui ka ruumi kokkuhoiu huvides on mõistlik kasutada pilveteenuseid. Selleks pakuvad üle maailma tuntud tehnoloogiaettevõtted erinevaid variante ning kasutajal jääb vaid parim välja valida. Lühidalt pakuvad nii Google Drive, Microsoft Onedrive kui ka Dropbox võimalust oma arvuti pilvega ära siduda nii, et arvutisse tekib täiendav kaust, mille sisu on sünkroniseeritud pilvega.

5. Tee varukoopiaid

Varukoopiad on asjad, millele mõeldakse paraku ikka alles siis, kui on pisut hilja ehk hetkel, kui arvuti kõvaketas oma töö ootamatut lõpetas või seade ise näiteks varga saagiks langes. Seetõttu kuulubki arvuti tavapärase kasutamise juurde ka varukoopiate tegemine. Väga lihtne on toetuda eelmainitud pilveteenusele ning olulisemad asjad seal dubleerida. Nii läheb halvemal juhul kaotsi küll osa faile, kuid need kõige tähtsamad on alles.

Teiseks sarnaseks variandiks on välise kõvaketta või mälupulga kasutamine. Ka sinna saab tõsta aeg-ajalt selle info, mille säilitamist kasutaja oluliseks peab ning seega ennast ootamatuste vastu kindlustada.

6. Vaata üle oma arvutis olevad programmid ja kustuta mittevajalikud

Arvutit kasutades kipub sinna aja jooksul lisanduma ka erinevaid programme. Nii ongi ühel hetkel masinasse kogunenud üleliigseid programme, mis on tegelikkuses mittevajalikud või mida kasutati viimati väga ammu. Kokkuvõttes aga võtab suurem hulk programme suuremas koguses ruumi ning kuna mitmed neist ei seisa mitte niisama, vaid taustal ka käivituvad, siis muutub aeglasemaks ka arvuti.

7. Sulge kasutud kontod

Üheks omamoodi digitaalseks taagaks on ka erinevatesse veebikeskkondadesse loodud kontod. Näiteks omab pea iga internetti kasutav inimene mitut e-posti aadressi. Jah, üks neist on võib-olla töö oma ning teine näiteks Gmail, et isiklikke asju ajada, kuid tavaliselt lisandub nendele veel paar väga vähe kasutust saavat, kuid toimivat postkasti. Neisse logitakse heal juhul sisse paar korda aastas ja nii nad seisavad. Seega on ehk mõistlik mõni neist lõplikult sulgeda. Lisaks postkastidele võib aga alles olla ka liikmelisus mõnes foorumis, veebikeskkonnas või mujal, kus omal ajal aktiivselt tegutsetud, kuid mis nüüd on unustusehõlma vajunud. Ka need kohad võiks üle vaadata ja oma kontod seal sulgeda.

8. Loobu reklaamist

Kui aga kasutatavasse postkasti tuleb erinevat reklaami ja pakkumisi, võib ka neid kirju läbilugemise, ignoreerimise või kustutamise asemel vähendada. Selleks on enamiku reklaamide juures peenes kirjas sõna unsubscribe või «loobu tellimusest». Seda klikates saab kirja saatjale teada anda, et sellised pakkumised ei ole tulevikus oodatud.

9. Puhasta seade füüsilisest mustusest

Olles igapäevaselt töös, määrduvad arvutid kahjuks ka erineva mustusega nii seest kui ka väljast. Seestpoolt siis peamiselt tolmuga ning väljast sõrmejälgede, tolmu ja kes teab millega veel. Kuigi sisemist mustust kasutaja ei näe ning igaühte ei häiri ka väline kultuurikiht, mis aja jooksul masinale tekib, tuleks arvutiteid siiski regulaarselt puhastada. See tagab esiteks kenama välimuse, aga lisaks sellele töötavad puhtad seadmed tõhusamalt ning neil leidub vähem baktereid.

Digitaalsel koristuspäeval on väga selge ja reaalne kasu, kuna digiprügi kustutamine vabastab nutiseadmete salvestusruumi, muudab seadmed kiiremaks ning hoiab selle tulemusena kokku väärtuslikku aega. Korrastatud digitaalsel töökeskkonnal on ka positiivne psühholoogiline mõju - organiseeritud ning puhastatud tööruum aitab igapäevast tööd efektiivsemaks muuta. Samuti pole välistatud, et koristamise käigus leiavad osalejad oma minevikufailidest inspiratsiooni ning unustatud häid ideid.

Digitaalsest koristuspäevast saab võtta osa vastavalt võimalusele – kas eraisikuna, tiimidega või terve ettevõttega. Loe lähemalt 31. jaanuaril toimuva digitaalse koristuspäeva kohta ning registreeri enda panus koduleheküljel https://koristuspaev.digitark.ee/.