Abisaajaid aina enam: ohvriabisse pöördujate arv tõusis hüppeliselt

Foto: Shutterstock

Eelmisel aastal pakkusid sotsiaalkindlustusameti ohvriabitöötajad nõustamist 11 300 korral, esmakordselt nõustamisele tulnud inimesi oli eelmine aasta 4871. Võrreldes 2018. aastaga kasvas klientide arv kolmandiku võrra.

Pöördumiste põhjuseks on enamasti perevägivallaga seotud küsimused. Abistati ka muude süütegude, õnnetusjuhtumite ja teiste traumaatiliste sündmuste korral.

Ohvriabiteenust on abivajajatele pakutud 15 aastat ning nende aastate jooksul on ohvriabitöötajatelt abi saanud üle 32 000 inimese. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste juht Jako Salla toob välja, et aastatega on abi saamise võimalused oluliselt laienenud. Juurde on tulnud uusi teenuseid.

«Ohvriabi hõlmab nüüd ka naiste tugikeskuste teenust, seksuaalvägivalla kriisiabikeskuseid ning teenuseid inimkaubanduse ohvritele ja prostitutsiooni kaasatutele. Eelmise aasta alguses avasime ohvriabi kriisitelefoni 116 006, igas maakonnas töötavad kannatanute abistamiseks loodud ekspertgrupid ning alustatud on vägivalla toimepanijatele suunatud sotsiaalprogrammidega,» tutvustas Salla abisaamise võimalusi.

Sotsiaalminister Tanel Kiik tõdeb, et suurim murekoht on jätkuvalt perevägivald, mille puhul on enamasti kannatajad naised. Ohvriabi spetsialistide igapäevatöö on nende inimeste mitmekülgne abistamine, kuid samavõrd oluline on mõista, et ühiskonna väärtusi ja norme, mis mõistavad vägivalla hukka, kujundame me kõik oma sõnumitega.

Salla lisas, et viimastel aastatel on abi saanute arv oluliselt tõusnud. Mullu oli ka pöördumisi kolmandiku võrra enam kui 2018. aastal. «See näitab eeskätt inimeste julgust märgata ja anda teada vägivallajuhtumitest. Selleks, et vägivalda vähendada, tuleb julgeda välja astuda, märgata ja teatada,» rääkis ta.

Ohvriabi 15. tegutsemisaasta puhul toimuvad jaanuarist kuni aprillini üle Eesti lahtiste uste päevad, et tutvustada lähemalt ohvriabiteenuseid ja võimalusi. Sel reedel, 31. jaanuaril toimub Tallinnas juubeliaasta tänuüritus, kus tunnustatakse ja tänatakse ohvriabi koostööpartnereid ja abistajaid.

Mis on Ohvriabi?

Ohvriabitöötajad on kättesaadavad igas maakonnas ning asuvad politseiga samas majas. Töötajate kontaktid leiab lehelt www.palunabi.ee.

Ohvriabi tegeleb iga juhtumiga individuaalselt ning teeb koostööd kõigi juhtumi lahendamiseks vajalike asutustega.

Sotsiaalkindlustusameti tasuta ohvriabi kriisitelefon 116 006 on avatud ööpäevaringselt. Inimest nõustatakse eesti, vene ja inglise keeles. Neile, kes ei soovi või ei saa helistada, aidatakse ka veebivestluse teel aadressilwww.palunabi.ee.

Spetsiifiline abi on kättesaadav naistevastase vägivalla, seksuaalvägivalla ja inimkaubanduse ohvritele.

Tasuta psühholoogilist abi saavad ohvriabi kaudu süütegudes kannatanud, vajadusel ka nende lähedased. Abi saamise täpsemaid tingimusi selgitab ohvriabitöötaja.

Ohvriabisse võivad pöörduda kõik inimesed, kes on langenud süüteo, hooletuse või halva kohtlemise ohvriks või kes on kogenud füüsilist, vaimset, majanduslikku või seksuaalset vägivalda. Politseisse avalduse tegemine ei ole abi saamise eeldus.

Täna pakutakse kannatanutele erinevaid ohvriabiteenuseid: ohvriabi nõustamist, psühholoogilise abi teenust, lepitusteenust, inimkaubanduse ohvrite teenust, MARAC võrgustikutöö koordinatsioon, naiste tugikeskuste teenust, seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste teenust, prostitutsiooni kaasatute nõustamist, inimkaubanduse nõuandeliin [phone], ohvriabi kriisitelefon 116 006 ning toimepanijatele suunatud sotsiaalprogramme.

Ohvriabiteenused on kannatanutele tasuta.