/nginx/o/2011/02/23/522795t1h2fe3.jpg)
Kirglikult sportides ei saa üha paranevate tulemuste tuhisedes enam arugi, et suhted lähedastega pole endised - teineteise jaoks pole enam aega ja ega teise tegemised ja kodus toimuv eriti ei huvitagi, kirjutab ajakiri Tervis Pluss detsembrinumbris.
Kui sport viib lahku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma loo räägivad kolm naist, kellest ühe puhul viis lahkuminekuni mehe rasvavoldimärkusest alguse saanud atleetliku keha tagaajamine; teise puhul oleks pere äärepealt lõhki ajanud mehe kirg surfamise ja tsiklisõidu vastu; ning kolmandal juhul peab naine juba aastaid leppima vaid pooleldi valmis ehitatud majas elamisega, kuna mehe aeg ja raha kulub purjelauasõidule.
Pere- ja paarisuhte nõustaja, perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Marge Vainre märkis teemat kommenteerides, et ehkki sportlikud eluviisid on vajalikud ja mõjuvad hästi, on mainitud lood ning ka tema nõustamiskogemused näidanud, et ühe pereliikme harrastused võivad mõjutada teiste heaolu.
Vainre sõnul on kaks tunnust, mis räägivad probleemi olemasolust: ühel juhul kontrollib ja reguleerib sport või muu hobi kogu elukorraldust, teine tunnus on aga lähisuhete märgatav halvenemine. «Need kaks on kahtlemata omavahel tihedalt seotud, kuna igapäevased kohustused ja vastutus pereasjade korraldamise eest jäävad tagaplaanile, mistõttu elukaaslane kannab topeltkoormat, seega on tülid kerged tulema,» selgitas ta.
Nõustaja sõnul taandub rahulolematus partneri harrastusega enamasti raha- või ajakasutuse pärast tülitsemisele, mis omakorda soodustab teineteisest eemaldumist ja suuremat vajadust «põgeneda» kas töö, hobide, sõprade, alkoholi vms abil.
Seetõttu tuleks Vainre sõnul partneri harrastuse kritiseerimise asemel arutleda selle üle, mida kaaslase valikud ja tegevused teineteisele tähendavad, kuidas suhetele mõjuvad. Samuti tuleks väljendada kaaslasele soovi olla koos, leida viise, mis aitaks mõlemal end koos olles hästi tunda.
Ka kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Katri-Evelin Kalaus tõi välja, et õnnelikud paarid tegutsevad palju koos - enamiku lähedust väljendavate käitumisviiside (eneseavamine, vajaduste rahuldamine, meeldivad ühised tegevused, füüsiline lähedus) jaoks on vaja olla koos. Pidev ajaveetmine eraldi sõpradega ja eraldi hobisid harrastades ei jäta koos tegutsemisele aga tihtipeale ruumi.