Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2020/01/13/12869527t1he8be.jpg)
/nginx/o/2021/09/26/14095012t1hd7db.jpg)
Tinder on üks põhilisi kohti, kuhu tänapäeval inimesed armastust otsima lähevad. Nii suundus ka tallinlanna Kristel samale rajale õnne püüdma, kuid tulemus oli väga šokeeriv.
Meile kirjutas oma loost 27-aastane Kristel (nimi muudetud - toimetusele teada), kes soovib rõhutada, et enne mehe juures ööbimist peaks kindlasti selgeks tegema, kellega tegu. Samuti seda, et tuleb osata lugeda märke – nartsissiste on tegelikult väga lihtne ära tunda ning meeles tasub pidada ka seda, et igasugune vägivaldne käitumine muutub aja jooksul vaid hullemaks.
«Kuna tundsin end väga üksikuna, siis mõtlesin, et võiksin leida endale toreda partneri Tinderi kaudu. Tutvusin Kristjaniga (nimi muudetud - toimetusele teada) kaks aastat tagasi.»
Tutvuse algus oli nagu ikka: imeline. Pärast mõnenädalast virtuaalset suhtlemist otsustati lõpuks silmast silma kohtuda ja mõne tassi kohvi kõrval lähemalt tuttavaks saada.
«Mäletan, et toonitas kogu aeg, kuidas ta üldiselt inimestega nii avameelne pole, aga ma tundun tema jaoks inimene, kellele võib end avada.»
«Ta oli algusest peale uskumatult enesekindel. Mulle ei ole küll kunagi sellised inimesed väga meeldinud, aga kuna temas oli miski, mis mind tõmbas, siis otsustasin talle ikkagi võimaluse anda,» meenutab Kristel.
Esmakohtumisel tundus kõik väga mõnus ning juttu jätkus mitmeks tunniks. «Mäletan, et ta toonitas kogu aeg, kuidas ta üldiselt inimestega nii avameelne pole, aga ma tundun tema jaoks inimene, kellele võib end avada. Kui otsustasin lahkuda, tegi ta mulle ettepaneku tema pool edasi vestelda.»
Sel korral suutis Kristel end välja vabandada hilise kellaajaga. Noormees küll näitas välja oma nördimust, aga leppis siiski naise otsusega.
Ei kuulanud sisetunnet
Kristel küll tundis, et midagi on valesti, aga otsustas olenemata kõhklevast sisetundest noormehega edasi suhelda.
«Mida päev edasi, seda veidramaks muutus fakt, et päeval oli ta väga kinnise jutuga, aga kunagi ei öelnud, et tal oleks kiire,» meenutab naine. «Õhtuti, umbes mõned tunnid pärast tööpäeva lõppu, muutus taas avameelsemaks. Ma ei osanud ohtu näha, sest arvasin, et tal polnud siiski päeval piisavalt aega, et vestlusesse süveneda.»
«Teisel kohtumisel oli Kristjan rangema suhtumisega. Esimesest hetkest oli mul tunne, nagu oleksin midagi valesti teinud.»
Kuna paar oli suhelnud juba mõnda aega ning esimene kohting möödus väga kenasti, ei leidnud Kristel ühtegi põhjust, miks mitte Kristjaniga uuesti kohtuda. Taas lepiti kokku kohtumine samas baaris, kus eelmine kordki kohtuti.
«Teisel kohtumisel oli Kristjan rangema suhtumisega. Esimesest hetkest oli mul tunne, nagu oleksin midagi valesti teinud. Kui küsisin, siis ta eitas seda kategooriliselt,» räägib Kristel, kes ei osanud siiski veel käitumisest tõelisi ohumärke välja lugeda.
Küll aga rääkis mees palju oma perekonnast ning eelmisest suhtest, mis aasta varem lõpu oli leidnud. Nii avameelseks ta ei muutunud, et lahkuminekust lähemalt rääkinud oleks. Kristeli eelmise suhte kohta aga pinnis Kristjan, palju suutis. Ta käskis naisel lugeda üles kõikvõimalikud detailid ja kui Kristel ei tahtnud liiga avameelne olla, läksid küsimused hiljem kordamisele.
Siis juhtus ka esimene suudlus – Kristelil on meeles vaid mehe söövitav pilk enne seda, kui huuled tema omadele lähenesid. Naisel tekkis küll hirm, aga ta ei lasknud end sellest häirida. Mõne aja pärast helises Kristeli telefon ning sõber kutsus neid koos enda juures toimuvale koosviibimisele. Paar otsustas kõhklemata kohale minna.
«Kuigi olime mõned tunnid juba baaris veetnud ning nii mõnegi alkoholi sisaldava joogi ära joonud, ei tulnud kumbki mõttele, et mõni neist oli liiast,» jutustab Kristel teisest kohtingust. «Ise tundsin end hästi, aga ei osanud Kristjani joovet ega tema edasist käitumist kuidagi ette näha.»
Koos mindigi Kristeli sõbranna peole. Kõik oli täpselt nii kaua kaunis, kuni teised külalised seal olid. Kristel tahtis sõbrannaga naistejutte rääkida, seega liitus ta temaga köögis, et koos snäkke valmistada. Mehed jäid omavahele.
Skandaal köögis
Keset vaikust lendas kööki sisse Kristjan ja hakkas kõike kritiseerima. Alates vrapi suurusest, lõpetades tomati kujuga. «Ja ta ei tundunud üldse nalja tegevat,» on Kristel senini šokeeritud.
Naised püüdsid seletada, et seda kõike saabki erinevat moodi teha, peamine, et kõik kokku voltides laiali ei läheks ja seda mugav süüa oleks.
«Kristjan hakkas kohati isegi meie peale karjuma, et oleme amatöörid ja kes meid üldse kööki lasi. Ta oli ilmselgelt häiritud, et kõik ei olnud nii tehtud, nagu tema oma vaimusilmas nägi,» meenutab Kristel piinlikuks muutunud õhtut.
Järgmisel hetkel lahkus mees köögist ning naised jäid üksteisele küsivate nägudega otsa vaatama.
«Mõtlesime, et ehk ta on siiski lihtsalt liiga palju joonud või tegi nalja ja me ei saanud sellest aru,» püüdis Kristel ikka veel Kristjani käitumisele vabandusi leida.
Kui vrapid lõpuks valmis said ning naised elutuppa naasid, laius nende ees ehmatav vaatepilt kahest mehest, kes enne sõbralikult tööjutte ajasid, aga nüüd hoopiski vaikides eri nurkades istusid.
«Kutsusime nad laua äärde, kuigi ei suutnud nende tusaseid ilmeid mõista. Sööma hakates tuli Kristjanilt veel halvustavaid sõnu meie «käkerdiste» kohta, kuidas tema oleks suutnud neid palju paremini valmistada,» räägib naine. Pärast vaikides möödunud õhtusööki otsustasid kõik osalised olemise lõpetada. Kuna Kristel elas Tallinnast mõned kilomeetrid eemal, tegi Kristjan talle ettepaneku mehe pool ööbida.
«Olin nõus, sest kell oli hiline. Järgmisel päeval kantavad riided olid kaasas ning tema juurest oli hommikul hea otse tööle sõita.»
«Küll aga pidin saama südamerabanduse, kui lõpuks elutuppa astusin. Kõikjal olid tühjad õllepurgid, mustad riided, kassitoidu pakid. Tapeet oli pooleldi maha kistud ja põrandale visatud. Ma ei suutnud end sundida edasi astuma.»
Tagantjärele mõeldes ütleb naine, et see on üks suuremaid vigu, mis ta ealeski teinud on.
Vägistamiskatse prügilat meenutavat korteris
«Kui olime tema juurde jõudnud, lukustas ta mu selja taga välisukse,» jutustab Kristel. «Kuna teadsin, et ööbin tema juures, siis ei teinud sellest erilist numbrit. Küll aga pidin saama südamerabanduse, kui lõpuks elutuppa astusin. Kõikjal olid tühjad õllepurgid, mustad riided, kassitoidu pakid. Tapeet oli pooleldi maha kistud ja põrandale visatud. Ma ei suutnud end sundida edasi astuma.»
Kristjan üritas end igat moodi välja vabandada, et pole seal korteris nädalaid ööbinud ja temast sellist olukorda maha ei jäänud.
«Ilmselgelt ei jäänud ma teda tegelikult uskuma. Palusin teda, et teeksime olemise parandamiseks toa korda, sest ma ei kavatsenud sellises prügihunnikus ööbida. Minu õnneks oli ta kohe nõus. Ilmselt sai aru, et oleksin vastasel juhul olnud võimeline tema korteriust maha lööma, et minema pääseda.»
Nii koristasidki Kristel ja Kristjan peaaegu kaks tundi viimase korterit, et seal natukenegi inimlikum olla oleks.
Talle ei mõjunud mitte ükski keelduv sõna ning ta oleks sealsamas nõus olnud mind vägisi võtma.
Kuna kell oli juba kolm öösel, siis oli viimane hetk magama minna, sest uni ja alkohol olid teinud oma töö. «Kristjan minu väsimusest ja puudulikust seksihuvist end segada ei lasknud. Talle ei mõjunud mitte ükski keelduv sõna ning ta oleks sealsamas nõus olnud mind vägisi võtma. Õnneks hakkas tallegi lõpuks õhtu jooksul ära joodud kogused mõjuma ja mees jäi sekundi pealt järsku magama, nii et ma algul arugi ei saanud.»
Lõpuks jäi nainegi magama, kuid ärkas vaid mõned tunnid ehmatades üles – Kristjan kolistas ringi ja väitis, et uni läks ära. Kuna oli laupäev, siis piisas sellest, et kell 9 hommikul ka kohe õllepurk avada!
«Ka mul oli kohutav olla, aga polnud kunagi näinud, et keegi suudaks pärast pidu ning paari tundi und taas peale juua. See oli minu jaoks järjekordne häirekell, et inimesega pole kõik päris korras. Samas olin nii rumal, et ei otsustanud teda oma elust veel välja visata.»
Naine küll veidi kartis eelmise kogemuse pärast, et mis siis juhtub, kui ta oma käitumist kordab, aga üritas endale sisendada, et see oli vaid ühel korral nii.
Möödusid mõned päevad. Kuna noormees oli end jällegi korralikult üleval pidanud, siis otsustas Kristel mehe ettepaneku vastu võtta ning talle külla minna. Algus oli jällegi pealtnäha imeline. Sel korral oli korter korras ja isegi uus tapeet seinas. Kristel ja Kristjan tegid koos süüa.
Naine küll veidi kartis eelmise kogemuse pärast: mis juhtub, kui Kristjan oma täiesti ebaaktsepteeritavat käitumist kordab? Samas üritas ta endale sisestada, et ehk oli see vaid ühel korral nii.
Õhtu oli lummav ning pärast filmi lõppu hakkasid asjad omasoodu arenema. Kristel tunnistas, et tundis end selleks valmis olevat. «Vahekorra ajal oli tema liigset domineerimist taas tunda, kuid ajasin selle lihtsalt «suure seksiisu» kaela. Ma ei teinud sellest mingit numbrit enne, kui ta pärast vahekorda mind taas ahistama hakkas, et temale ei piisanud ja soovib mind kuni hommikuni võtta.»
«Ta hakkas mulle ette heitma, kuidas olin teda oma oskamatusega sõbranna juures alandanud ning ma ei tohiks ealeski kedagi endale saada. Ta muutus sekunditega täielikuks elajaks!»
Mees käis naisele pikalt pinda ning kõik lõppes suure tüliga, mille šokeerivaid tagajärgi naine ette näha ei osanud.
«Ta karjus mu peale, kui mõttetu naine ma olen ning ma ei ole teda väärt. Seda teadsin sel hetkel isegi, sest sellist inimest on keeruline «väärt» olla! Ta hakkas mulle ette heitma, kuidas olin teda oma oskamatusega sõbranna juures alandanud ning ma ei tohiks ealeski kedagi endale saada. Ta muutus sekunditega täielikuks elajaks!»
Loe ka: 8 nartsissistliku raevuhoo märki
Kristel sai aru, et tegemist on ilmselgelt vaimselt väga ebastabiilse inimesega ning otsustas lahkuda. «Kuna olime olnud just vahekorras, siis palusin luba tema vannituba kasutada,» räägib Kristel, kuidas tõeline šokk alles saabus. Vannituppa astudes nägi ta, et vann on täis musti pesemata nõusid.
Vägivaldne Kristjan tormas talle järele ning röökis: «Sa oled räpane koletis! Mine omasugustega pesema! Vesi sind puhtamaks ei tee!» Naine püüdis vastu hakata, kuid Kristjan lükkas ta vanni, pani vee jooksma ning hoidis teda seal kinni.
«Lõpuks andsin alla. Ma ei saanudki aru, kas talle jõudis korraga kohale, mida teinud oli või nägi, et olen nii jõuetu ja ei suuda talle enam vastu astuda. Järgmisel hetkel kõndis Kristjan korterist välja. Tulin vannist välja, panin end riidesse ja võtsin ruttu oma asjad. Helistasin sõbrale, et ta tuleks mulle järele.»
Kui naine korterist väljus, avastas ta mehe maja ees suitsetamast. Tekkis uus hirm: ma ei saagi siit minema! Õnneks jõudis appi kutsutud sõber kohale ning kogu jõudu kokku võttes jooksis Kristel tuhatnelja uksest välja, nii et Kristjan ei jõudnud praktiliselt reageeridagi.
Ahistamine jätkus
Pool tundi hiljem jõudis naine koju. Sellega oli õhtu küll lõppenud, aga mees ei jätnud naist veel rahule.
«Läks veel mitu päeva, kui ta mind sõnumitega pommitas. Ühel hetkel vandus suurt armastust ja väitis, et oli plaaninud mind korterikaaslaseks kutsuda, järgmisel hetkel olin järjekordselt maailma suurim hoor. Ma ei saatnud talle kordagi midagi vastu, vaid lasin tal lihtsalt end tühjaks pommitada.»
Ühel päeval sõnumid lõppesid, aga mitte kauaks.
«See oli umbes kaks nädalat pärast viimast kohtumist, kui ta helistas mulle kellegi kolmanda numbri pealt, sest olin tema numbri kohe koju jõudes ära blokkinud. Ta ladus mulle sel hetkel ilmselt kogu oma maailmale suunatud viha välja. Olin kõik, alates hoorapojast printsessiga lõpetades. Kõige halvem ja kõige parem koos, nagu juba kombeks oli. See kõne kestis umbes kakskümmend minutit, enne kui ta ise kõne lõpetas ning rohkem minuga enam ühendust ei otsinud.»
Praeguseks on Kristel viimased pool aastat õnnelikus suhtes ning mõtted minevikust teda enam ei kummita. Tal on ainult kahju, et Kristjan saab karistamatult edasi tegutseda, kuna politseisse ta toona pöörduda ei taibanud ja nüüd enam ei näe sellel mõtet. Pealegi tahaks ta juhtunule mitte mõelda.
«Mul läks päris kaua aega, et kõigest toimunust õppida. Otsisin abi ka arstidelt ning käin siiani regulaarselt psühholoogi vastuvõtul, et uuesti vaimselt ära vajuma ei hakkaks. Loodan, et mu lugu on õpetuseks neile naistele, kes meeleheitest suhetesse tormavad. Vägivald ei ole mitte kunagi aktsepteeritav ja kui see juhtub juba esimestel kohtumistel, on ainus võimalus põgeneda nii kiiresti kui võimalik. See läheb alati ainult hullemaks.»
Kui sa oled ohus, kogenud nii vaimset kui füüsilist vägivalda, siis võta ühendust politseiga numbril 112 ja/või Ohvriabiga. Ohvriabi kriisitelefoni numbrile 116 006 saab helistada ööpäev läbi. Helistamine on tasuta ja soovi korral saab jääda anonüümseks.