Seitse toitu, mida süüa ei tohiks

Foto: SCANPIX

Mõned toidud on kehale kohe ohtlikud, teiste halb mõju tuleb välja aastate pärast. Siiski tasuks kehale kahjulikest toiduainetest eemale hoida või vähemalt end halbade toimetega kurssi viia.

Alkeemia.ee vahendab seitset toitu, mida kunagi ei tohiks süüa.

1. Konserveeritud tomatid

Plekkpurkide sisemust katavad vaiguühendid, mis sisaldavad östrogeenilaadse toimega ainet nimega bisfenool A. Seda ainet on seostatud erinevate haigustega alates sigimisprobleemidest südamehaiguste, suhkruhaiguse ja ülekaalulisuseni.

Kuna tomatite happelisus on eriti kõrge, siis bisfenool A imbub toidu sisse, mistõttu ületab bisfenool A hulk enamiku inimeste kehas taseme, mis surub alla spermatootlikkust. Eelistada tasuks klaaspurkides või Tetra Paki pakendeis tomateid.

2. Maisitoidul kasvatatud loomade liha

Kariloomad on taimetoidulised ning seetõttu peaksid nad sööma rohtu, mitte maisi. Siiski antakse paljudele suurfarmides kasvatatavatele loomadele just maisi ja sojaube, mis neid kiiremini tapmiseks nuumavad. Karjapidajatele on kasu suurem ning poes hinnad madalamad, kuid tarbijad kaotavad toiteväärtuses.

Hiljuti viidi Ühendriikides läbi mahukas uurimus, millest selgus, et rohusöödaga toidetud loomade lihas oli rohkem beetakaroteeni, E-vitamiini, oomega-3 rasvhappeid, konjugeeritud linoleenhappeid, kaltsiumi, magneesiumi ja kaaliumi. Maisiga üles kasvanud loomade lihas oli rohkem oomega-6 happeid, mis on põletike tekitaja ja küllastunud rasvu, mida on seostatud südamehaigustega.

Loomaliha tasuks osta eritoidupoodidest, väiketurgudelt või kohalikult loomapidajalt.

3. Mikrolaineahjus valmistatud popkorn

Hiljutine UCLA ülikooli uuring seostas perfluorooktaanhappe (PFOA) inimestel esinevate viljatusprobleemidega. Popkornikoti sisemust katavad kemikaalid, mille hulgas on ka PFOA ning mikrolaineahi põhjustab nende kemikaalide aurustumist ja popkorni sisse imendumist.

Loomakatsetes põhjustasid need kemikaalid maksa-, munandite ja pankreasevähki. Inimese kehas püsivad need kemikaalid aastaid ning kemikaalide hulk võib aastatega kasvada tasemeni, mis katseloomades tekitasid vähki.

Tervislikum lahendus on kuumutada popkorni vanamoelisel viisil ehk pannil. Maitsestamiseks sobib margariin ning kuivatatud maitseained.

4. Mitteorgaaniliselt kasvatatud kartulid

Juurviljad imavad endasse taime-, putuka- ja seenemürke, mis mulda satuvad, kuid kahjuks on mulda sattuvaid mürke ja kemikaale üha rohkem. Pärast kasvuhooajal töötlemiseks kasutatud mürke võetakse hiljem kasutusele veel taimemürgid, et tappa enne saagikoristust umbrohi. Kui mugulad käes, saavad nad ka võrsete tekkimise vastast töötlust.

Selleks, et süüa puhtamaid ja tervislikumaid kartuleid, osta neid, mis orgaaniliselt kasvatatud. Arvamus, et kartuleid pestes saad lahti ka viljalihasse imendunud kemikaalidest, ei pea paika.

5. Kalafarmides kasvatatud lõhe

Kõige tervislikum ja puhtam kala asub looduslikus keskkonnas. Farmides kasvatatud lõhedes on vähem D-vitamiini ning tunduvalt rohkem saasteaineid. Põhja-Euroopas on väidetavalt kõige saastatumad kalad ning kalu kahjustavates farmides elanud lõhet tohiks kõige sagedamini süüa kord iga viie kuu tagant, näitas Albany ülikoolis asuva Tervise- ja Keskkonnainstituudi juhataja doktor David Carpenter avaldatud uurimuses kalade saastatusest.

Mõndades suuremates farmides töödeldakse kalu ka antibiootikumide ja putukamürgiga, mis jõuavad ka inimese kehasse. Lahenduseks söö parem kala, mille oled ostnud kalurilt või väikeselt turult.

6. Tehishormoonidega töödeldud piim

Selleks, et suurendada piimahulka, annavad tootjad lüpsilehmadele rekombinantset lehmade kasvuhormooni ehk rBGH või rBST. Hormoon rBGH suurendab udarapõletiku ohtu ning võib põhjustada isegi mädaeritust piimas.

Vähe sellest – rBGH suurendab ka hormooni nimega insuliinitaoline kasvufaktor 1 (IGF-1) tekkimise ohtu, mis inimesele võib mõjuda väga ohtlikult, põhjustades rinna-, eesnäärme- ja kääsoolevähki. Algselt arvati, et IGF-1 laguneb inimese seedetraktis ära ning kuigi sajaprotsendilist tõestust ka vähi põhjustamisel pole, on rBGH keelustatud enamikus arenenud riikides.

Selleks, et end hoida, kontrolli piimapakendilt selles sisalduivaid aineid või osta orgaanilist piima.

7. Õunad

Kuna õuntel ei teki kahjurite vastu tõrjevõimet, siis tuleb neid sageli putukamürkidega üle piserdada. Suured õunakasvatajad väidavad, et tõrjevahendite jäänused pole inimestele ohtlikud, kuid siiski tasuks tõrjevahenditega immutatud toodetest eemale hoida.

Õunad on küll maitsvad, kuid kahjuks kõige rohkem putukamürkidega kastetud puuviljad, mida sügiseti korjatakse. Ka on leitud, et istandustöölistel on kõige suurem tõenäosus haigestuda paljudesse eri vähktõbedesse.

Seetõttu tulekski alati eelistada orgaaniliselt kasvatatud õunu või kui soovite osta ikka ilusaid (ja töödeldud) poeõunu, siis tasuks need pärast hoolikat pesemist ära koorida.