Surijate viis suurimat kahetsust

Keskmine eeldatav eluiga on Eestis ühtlaselt kasvanud alates 1994. aastast. Foto: SCANPIX

Leevendava hooldusravi alal töötanud inimene, kes veetis oma patsientidega nende elu viimased kolm kuni kaksteist nädalat, koostas oma kogemuste põhjal nimekirja asjadest, mida surijad kõige sagedamini soovivad, et nad oleks oma elus teisiti teinud.

Nimekirja vahendas portaal Alkeemia.ee.

1. Soovin, et mul oleks olnud julgust elada elu enda moodi, mitte sellist elu, nagu teised minult ootasid.


Enamik inimesi ei saavuta elu jooksul isegi mitte poolt oma unistustest ning peab surema teadmisega, et selle põhjuseks olid langetatud või langetamata jäetud otsused. On väga tähtis püüda elu jooksul vähemalt mõnda oma unistust täide viia.


2. Soovin, et ma poleks nii kõvasti tööd rüganud. 



Kõik meespatsiendid kahetsesid sügavalt, et olid veetnud nii suure osa oma elust palehigis tööd rabades - oma eluviisi lihtsustamisega ja ühtlasi teadlike otsuste langetamisega on võimalik avastada, et sa ei vajagi tegelikult nii suurt sissetulekut, nagu arvasid.


3. Soovin, et mul oleks olnud julgust väljendada oma arvamust.



Me ei saa kontrollida teiste inimeste suhtumist, kuid käitudes avameelselt ja ausalt, on meil võimalik viia suhe teise inimesega täiesti uuele ja ühtlasi ka tervislikumale tasandile või siis kaotada oma elust see ebatervislik suhe - igatpidi jääme võitjaks.


4. Soovin, et oleksin sõpradega ühendust pidanud.



Mitmed inimesed kahetsesid, et ei pühendanud sõprussuhetele seda aega ja pingutust, mida need tegelikult väärt olid - surres igatsevad oma sõprade järele kõik.



5. Soovin, et oleksin lasknud iseendal rohkem rõõmu tunda.



Paljud mõistsid alles vahetult enne surma, et õnn on samuti valik. Nad olid jäänud lõksu oma elu rutiini ja harjumuste küüsi ning hirm muutuste ees pani neid teesklema nii teistele kui ka iseendale, et nad olid oma eluga rahul.