Aleksandr Popov. TÜ skandaalne suhkruissi ja tema suhkru salvav salakavalus

Foto: Shutterstock

Vahelduva eduga «uudiste» glamuurirohkesse maailma sukeldudes leian ennast ikka ja jälle mõttelt, et olen kogu oma teadliku elu valesti elanud. Ülikooliajal olin ma nii juhm, et ei osanud enda rahalise toimetuleku kindlustamiseks midagi muud tarka ette võtta kui tööle minna. 

Aga eks ole ka paslik tagantjärele iseendaga tõtt vaadata ning tunnistada, et minu lõustaga oleks suhkruemme leidmine mujal kui õudusfilmide festivalil või toonase Eesti Põllumajanduse Akadeemia tõuaretuslaboris suhteliselt keeruline olnud. Mille looja on inetuks loonud, seda inimene ärgu parandagu, vaid pangu talle hagu alla.

«Pealtnägija» kajastas eile Tartu Ülikoolis toimunud juhtumit, kus suhkruissit süüdistatakse ahistamises. Täna avastasin ma end kurvalt mõttelt, et see suhkruvanemlus on muutunud parajaks Soodomaks ja Gomorraks. Möödas on need ilusad ajad, kus magusavajaduse rahuldamiseks makstava toetuse lepingu tüüptingimused olid kõigile selged ja arusaadavad. Tänapäeval peidetakse siivutu sisu mesimagusa jutuloori alakonteksti ning veedetakse aega suhkrulastele ahistava alatooniga sõnumite saatmise ning eesseisva seksuaalsuhte ettekuulutamisega. Ilmselt on «Selgeltnägijate tuleproov» jõudnud massidesse ning papa Freudi hoiatavalt mainitud sugukihk ego pimedatest soppidest jõuliselt päevavalgele roninud. Nüüd ei olegi muud pääsu kui ainult oma hinge eest hoolt kanda.