Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Põhjus, miks lühikesed mehed ei tunne end maskuliinsena

Copy
Artikli foto
Foto: Shutterstock

See on asi, mida üle pikad naised ja lühikesed mehed juba aegade algusest saadik pikalt juurelnud: kas käia kohtamas inimesega, kes on sinust tunduvalt lühem/pikem?

Miskipärast (patriarhaat, seksism ja see, mida ühiskond peab "naiselikuks") selles on midagi, kui naine (või naispoolsust esindav osapool) on mehest pikem.

Näib, et meeste maskuliinsus on koheselt hävitatud, kui ta kõrval on naine, kelle poole peab end kikivarvukil upitama. Tänases ühiskonnas ollakse rohkem avatud olemisega, ent kas tõesti hävitab selline naeruväärne omadus mehe maskuliinsuse?
 
7 meest jagavad Cosmopolitanile oma kogemust, kes on endast pikema naisega kohtamas käinud.

1. «Kontsadega oli ta minust pikem. Ta oli väga iseteadlik ja tundis, et ei saa sellepärast kontsasid kanda. Tõsi, ma ei pannud seda pahaks, sest mulle alustuseks ei meeldigi kontsad, kuid mõistsin, et see oli midagi, mida ta tundis, et pidi ohverdama. Ma tundsin end sellepärast halvasti.»

2. «Olen käinud kohtamas neiuga, kes mulle väga meeldib. Lasin esimesel kohtingul lendu kommentaari, et ta on minust pikem. Tema vastas: «Noh, mul on ju kontsad all ka.» Need olid madalad kontsad...tegelikkuses oli ta minust ikkagi pikem. Aga see ei lähe mulle korda. Ta on äge ja seni kuni ta seda edasi on, see pikkuseasi mind ei häiri. Lühike mees pika naise kõrval pidavat mehe enesekindlust näitama.»

3. «Olen 165 cm pikk ja enamus naised, kellega olen olnud, on minust veidi pikemad. Ma pole sellest suurt numbrit teinud.»

4. «Ta oli minust vaid mõni sentimeeter pikem. Neiu meeldis mulle liiga palju, et pikkuseerinevusest hoolida.»

5. «Käisin naisega, kes oli minust tunduvalt pikem ja sellest polnud lugu. Jäime ükskord pildile, kus suudlesime – tema kandis megakõrgeid kingi ja mina pidin ulatumiseks trepil seisma. Pikkusest tulenev erinevus ei mõjutanud meie suhet karvavõrdki.»

6. «Ma olin 170 cm pikk ja neiu 185 cm. Ta lõug võis põhimõtteliselt mu pealaele toetuda. Kallistused olid alati sellised, et mu nägu vajus ta rindade vahele. See oli nii mõnus. Kahjuks oli ta omamoodi ebaküps, mistõttu me ei jäänud pikemaks kokku. Ma võiksin teinekordki endast pikema neiuga käia.»

7. «Kui mul polnud hilise teismeea kasvuspurt veel lõppenud, oli mu tollane neiu minust pikem. Ma ei pannud seda pahaks ja kui ma nüüd meenutan, siis ma ei pannud seda tegelikult üldse tähelegi, kui alles nüüd rääkides»

Tagasi üles