Nõuanded lapsele kiusamise korral

Kiusamine Foto: Shutterstock

Kiusamine on üks suuremaid probleeme, millega laps silmitsi seisma peab. Tihti peetakse ka halbu nalju kiusamiseks, mida nad tegelikult olla ei pruugi, ja vastupidi. Mida aga peaks tegema laps, keda kiusatakse?

Alati ei peitu probleem kiusatavas

Üks väga suuri probleeme on see, et kiusatav hakkab ennast süüdistama. Tegelikult peitub probleemi tuum selles, kes probleemi näeb, kiusajas. Üritatakse kompenseerida oma puudujääke teisi norides hetkelise rahulolu tekitamiseks. 

Suur tähelepanu- ning esinemisvajadus võtavad võimust ja kaaslaste kiidusõnu saanud teravad sõnad, tõukamised annavad talle hoogu juurde. Kiusaja mõistus hakkab automaatselt mõtlema, et nii ongi normaalne käituda ja see muudab teda oma mõtteis populaarsemaks. 

Laps peab suutma jääda iseendaks

Üks oluline asi, mida kiusatavad tihti kipuvad meeleheitest tegema, on see, et hakkavad käituma nii nagu inimesed, kes teda kiusavad, kaotades selle läbi tõelise enda. Muutuda inimeseks, kes kiusatav tegelikult kunagi olla ei soovi - õel ja oma tegude ning sõnade üle kontrolli kaotanud kiusaja.

Põhiline on, et laps suudaks säilitada tõelise mina. Teatavasti ei ole see lihtne, aga kui laps läheb oma rada mööda edasi ning kõnnib näiteks kiusamise olukorrast minema, suudab ta vähemalt iseendaks jääda.

Suure tõenäosusega kaotab kiusaja mõne aja pärast ka huvi teist last kiusata, sest tema sõbrad on lõpetanud tema ülistamise ja ta ei saa oma tähelepanu vajadust enam teise kiusamise läbi täita.

Õigete kaaslaste leidmine ja hoidmine

Väga oluline on see, et laps ei jääks oma probleemiga üksi. Kindlasti tuleks lapsele selgitada, et ta peaks hoidma neid inimesi, kes teda hoiavad ning ei ürita tema headusest kuidagi kasu lõigata. 

Küll aga on palju inimesi, kes suudavad oma tõelist palet algul varjata. Selle tõttu tuleb lapsele väga varakult õpetada, kuidas õiged inimesed oma elus ära tunda. Keda võib usaldada ning kellele võib ta kõhklemata oma probleemidest rääkida, et ta ei satuks inimeste küüsi, kes tema usaldust kuritarvitama hakkaks. Meeleheitlikult sõpru otsides võib ta sattuda hoopiski suurema kiusamise laviini alla.

Hea oleks ka endale aeg-ajalt meelde tuletada vana tuntud tõde «kõik inimesed, kes peavad su ellu ühel või teisel määral kuuluma, tulevad su ellu endale iseloomulikul moel ja nende seas populaarsust taga ajama ei pea.»

Kiusamisest rääkimine

Nagu eelnevalt mainitud, siis on väga oluline valida inimesi, keda usaldada.

Aga rääkima peab!

Selles osas saab tulla suuresti appi lapsevanem, kes leiab aega, et oma laps ära kuulata ning vajadusel jagada nõuandeid, kuidas käituda. Samuti tuleks kasuks see, et lapsele väikesest peale selgitada, et õpetaja, psühholoog, kooli sotsiaalpedagoog ega perearst ei ole tema vaenlased. Kuulamine on üks nende töö osasid ja neid on koolitatud olukordade lahendama. Paraku on paljudel lastel hirm võõrastele oma muredest rääkida.

Aga eelkõige peab saama laps abi kodust ning sõprade seast, keda ta saab iga kell usaldada ja kes ei hakka last iga lause peale süüdistama.

Peamine, et lapsel oleks julgust rääkida.

Kas kiusaja saab kunagi aru?

Väga vähesed kiusajad mõistavad varem või hiljem, et käitusid valesti ning suudavad oma järeltulijatele paremini teadvustada, et kiusamine ei ole okei. Kahjuks on ka väga suur osa neid inimesi, kes on kiusajad ja kes ei mõista, et nende tegevus ei ole normaalne. Veel vähem mõistavad nad seda, miks nad seda teevad.
Ainsad, kes sellest algusest peale aru saavad on kiusatav ning inimesed kõrvalt, kes tihti ei suuda või ei oska sekkuda.