Kuidas valida endale sobivaim mineraalvesi?

Treenides võib tekkida veepuudus. Foto: SCANPIX

Ehkki oleme harjunud valima endale jooke peamiselt maitseomaduste järgi, tuleks loodusliku mineraalvee puhul tähelepanu pöörata ka selle koostisele. Sõltuvalt organismi tervislikust seisundist ja elustiilist võime vajada erineva mineraalainete ja mikroelementide sisaldusega vett. Mida täpsemalt silmas pidada, selgitab toitumisteadlane Mai Maser.

Looduslik mineraalvesi on ka looduslikult puhas, sest see tekib reostamata keskkonnas. Nad on pärit naturaalsetest maa-alustest leiukohtadest ja sisaldavad looduslikus tasakaalus mineraale - magneesiumi, kaaliumi, kaltsiumi, naatriumi, bikarbonaate, sulfaate jt. Puhtale mineraalveele on lubatud lisada vaid süsihappegaasi.

Mineraalvee omaduste järgi valiku tegemisel on oluline, et vee maitse meeldiks. Maitse aga määrab ära esmalt gaasisisaldus ja soolade üldhulk.

Karboniseeritud veel on omad eelised ja miinused. Kindlasti on neid inimesi, kellele maitseb «mullivesi», mis jahutab, ergutab ja kiirendab seedimist. Samas aga mõnel võib see tekitada puhitustunnet ja tõsta isu.

Maitseomadustelt on kõrge mineraalidesisaldusega veed sageli liiga soolased.

Inimorganismi eluks ja tegevuseks on ülioluline paljude mineraalide ja mikroelementide koosmõju. Alati aga ei saa toidust piisavalt kõiki mineraale ja siis aitab mineraalvesi reguleerida puudujääki.

Kuigi mineraalveed on võrdlemisi sarnased, on siiski olemas ka erinevusi mineraalainete ja mikroelementide hulgas ja vahekorras. 

Kui minna detailidesse, siis teades, et vees lahustunud mineraalainetest imendub vaid ligikaudu veerand, siis oleks soovitav valida suurima mineraalidehulgaga vesi.

Kaltsiumit peaks olema mineraalvees vähemalt 150 mg/l. Kaltsium on kehale ülitähtis, kuna osaleb erutuste ülekandmisel närvide ja lihaste töös, temast koosnevad luud ja hambad. Lisaks aitab kaltsium lastel skeletti üles ehitada ning on oluline D-vitamiini ainevahetuses.

Kaltsiumirikkad mineraalveed sobivad eriti hästi menopausis naistele, kuna siis hakkab suurenema luukoe hävimine. Ka meestel luukude hõreneb, kuid mitte nii suurel määral.

Vaadeldud nelja mineraalvee seast - Borjomi, Darida, Mangali, Värska - on kaltsiumi kõige rohkem Mangalis (155 mg /l), järgneb Värska (99 mg /l). (Vaata ka tabelit, mis on esitatud pildina nr. 2)

Magneesium kindlustab normaalse ainevahetuse, on veresooni laiendava ja spasmidevastase toimega, leevendab stressi, suurendab vastupidavust allergiatele ja põletikele. Aitab koos kaltsiumiga närvisüsteemi ja lihastööd normis hoida. Magneesiumit talletub kõige rohkem luudes, kuid ta on vajalik ka lihastes. Ühekülgse toidu korral võib tekkida ka magneesiumipuudus.

Vaadeldud neljast veest on kõige rohkem magneesiumit Mangalis (96) - kolm korda rohkem kui näiteks Borjomis (34).

Kaaliumit on tavaliselt looduslikus mineraalvees 5-20 mg /l. Teda on vaja rakusiseseks ainevahetuseks. Loodulikus mineraalvees ei ole kaaliumit palju, kuid kaalium kiirendab organismi ainevahetust ja toetab südant, mistõttu suudab keha üleliigset vedelikku kiiremini väljutada ja selle abil näiteks turseid alandada.

Kaaliumit saame kõige rohkem värsketest puuviljadest ja marjadest. Kui kevad-talvisel ajal sööme neid vähem, siis peaks jooma nendel perioodidel rohkem suurema kaaliumisisaldusega mineraalvett. 

Eriti vajab kaaliumit südamelihas, seega kehaliste koormuste korral, nagu sportimine ja füüsiline töö, võiks eelistada suurema kaaliumisisaldusega vett. Vaadeldud neljast veest sisaldab kõige rohkem kaaliumit Borjomi (30 mg /l), järgnevad Mangali (28 mg /l) ja Värska (25 mg /l). Daridas on kaaliumit kõige vähem.

Kuna inimestel esineb sageli südame-veresoonkonna haigusi, siis kõrge vererõhu korral ei ole soovitatav juua soolast mineraalvett, milles on naatriumit üle 200 mg/l. Kui aga sportlased või kuumades tingimustes töötajad higistavad, siis on just naatriumi ja magneesiumi asendajana neid mineraale sisaldavad mineraalveed väga vajalikud.

Borjomis on naatriumit vaadeldud neljast mineraalveest kõige rohkem - 1573 mg/l. Seda on näiteks üle kahe korra rohkem kui Värskas (707mg/l).

Naatriumiioonid aitavad seedesüsteemis imenduda aminohapetel ja glükoosil. Sealjuures on tähtis on see, et mineraalveest saadud naatriumiga on koos biokarbonaadid ja sulfaadid, mistõttu toimub tema imendumine erinevalt keedusoolast saadud naatriumkloriidist.

Naatrium on vajalik koostöös kaaliumiga rakkude elutegevuseks ja happe-leelise tasakaalu hoidmiseks, aitab reguleerida vererõhku.

Sulfiidide- ja kloriididerikas vesi on näidustatud maksa- ja neeruhaiguse, seedeelundite, sapi- ja kuseteede haiguste korral. Eriti hea on teda juua soojalt, naturaalsel maa seest tuleval temperatuuril.

Joodi- ja broomirikas vesi on hea mõnede südame- ja liigeshaiguste korral.

Biokarbonaadid on ühed olulisemad naturaalse mineraalvee koostisosad. Biokarbonaatide ainulaadset mõju kehale on uuritud paljudes teadlaste poolt üle maailma. Biokarbonaadid mõjutavad keha happelisuse/aluselisuse tasakaalu.

Biokarbonaadid aitavad erinevatel mineraalidel (jood, broom, seleen) imenduda soolestikus, parandab mao funktsioneerimist, vähendab südamehaiguste riski ning aitab ära hoida neerukivide teket. Teiste naturaalsete mineraalveedega võrreldes on kõige enam biokarbonaate Borjomis. Biokarbonaadid annavadki Borjomile selle eripärase maitse ja on seega peamiseks populaarsuse ning tuntuse põhjuseks.

***

Mineraalvett ei kasutata ainult puhtalt joomiseks, vaid ta sobib ka hästi toiduvalmistamisel kastmetesse ning väga hästi ka veini lahjendamiseks.

Kui aga kipuvad tulema liigsed kilod, siis on kasulik juua pool tundi enne iga toidukorda klaas mineraalvett. Tulemuseks on, et sellega vähendame isu ja lepime väiksema toiduportsjoniga. Peale selle on mineraalained organismile vajalikud just sellises kombinatsioonis, nagu nad on looduslikus mineraalvees.