Looduslik mineraalvesi on ka looduslikult puhas, sest see tekib reostamata keskkonnas. Nad on pärit naturaalsetest maa-alustest leiukohtadest ja sisaldavad looduslikus tasakaalus mineraale - magneesiumi, kaaliumi, kaltsiumi, naatriumi, bikarbonaate, sulfaate jt. Puhtale mineraalveele on lubatud lisada vaid süsihappegaasi.
Mineraalvee omaduste järgi valiku tegemisel on oluline, et vee maitse meeldiks. Maitse aga määrab ära esmalt gaasisisaldus ja soolade üldhulk.
Karboniseeritud veel on omad eelised ja miinused. Kindlasti on neid inimesi, kellele maitseb «mullivesi», mis jahutab, ergutab ja kiirendab seedimist. Samas aga mõnel võib see tekitada puhitustunnet ja tõsta isu.
Maitseomadustelt on kõrge mineraalidesisaldusega veed sageli liiga soolased.
Inimorganismi eluks ja tegevuseks on ülioluline paljude mineraalide ja mikroelementide koosmõju. Alati aga ei saa toidust piisavalt kõiki mineraale ja siis aitab mineraalvesi reguleerida puudujääki.
Kuigi mineraalveed on võrdlemisi sarnased, on siiski olemas ka erinevusi mineraalainete ja mikroelementide hulgas ja vahekorras.
Kui minna detailidesse, siis teades, et vees lahustunud mineraalainetest imendub vaid ligikaudu veerand, siis oleks soovitav valida suurima mineraalidehulgaga vesi.
Kaltsiumit peaks olema mineraalvees vähemalt 150 mg/l. Kaltsium on kehale ülitähtis, kuna osaleb erutuste ülekandmisel närvide ja lihaste töös, temast koosnevad luud ja hambad. Lisaks aitab kaltsium lastel skeletti üles ehitada ning on oluline D-vitamiini ainevahetuses.
Kaltsiumirikkad mineraalveed sobivad eriti hästi menopausis naistele, kuna siis hakkab suurenema luukoe hävimine. Ka meestel luukude hõreneb, kuid mitte nii suurel määral.