Veebikonstaabel: deepfake ehk realistlikult manipuleeritud videod võivad saada suureks ohuks

Foto: Ekraanitõmmis videost

Mitme küsimustiku järgi peetakse filmi «The Shining» läbi aegade õudsemaks filmiks, kuid kas teadsid, et lisaks Jack Nicholsonile mängis filmis ka kuulus koomik Jim Carrey? Vaadake ise videost!

«Iga natukenegi filmimaailmaga tuttav inimene muidugi teab, et tegelikult mängis selles õudukas peaosa ikkagi Jack Nicholson. Antud video teeb eriliseks aga asjaolu, et selles ei mängi ka mitte Jim Carrey, vaid tegemist on üksnes tema näoga, mis on arvuti abil Jack Nicholsoni tegelaskuju peale kleebitud. Sellised hüperrealistlikke videomanipulatsioone kutsutakse deepfake'ideks ning selle tehnoloogia arenedes toob see kindlasti endaga kaasa väga palju probleeme küberturvalisuse valdkonnas,» selgitas veebikonstaabel Ville Ränik, kes osaleb ka noorte digiturvalisuse programmis Õpilaste Digitaalne IQ. 

«Kujutage ette, et teie vanavanem, kes senini avab igasuguseid rämpskirju, saab videokõne oma lapselapselt, kes on hädas ja palub kiiresti raha üle kanda. Loomulikult teeb muretsev vanavanem seda kõhklemata. Hiljem selgub, et tegemist oli hoopis väga realistliku deepfake videoga, kus arvuti on pannud lapselapse näo küberpäti näo peale,» selgitas Ränik. «Selleks piisab üksnes hulgast ohvri piltidest ja tehisintellekti kasutav deepfake tarkvara õpib, kuidas panna see nägu kokku vastava miimikaga.»

Veebikonstaabel märkis, et juba praegu on mitmeid juhtumeid, kus seda tehnoloogiat kasutatakse ära küberkiusamiseks ja hullemakski. «Näiteks on pandud kuulsuste ja ka tavainimeste nägusid pornofilmide näitlejate asemele ning need näevad välja hirmuäratavalt realistlikud. Näiteks saab nii panna ka poliitikuid ja riigijuhte ütlema mida iganes või muuta kasvõi ajaloolisi kaadreid. Sotsiaalmeedia abil võib see levida kiiremini, kui suudetakse tõestada, et tegemist on võltsinguga.»

Õpilaste Digitaalne IQ programmi raames rääkis Ränik, et selliste videote või Photoshopi abil muudetud piltide sattumist veebiavarustesse ilmselt ära hoida ei saagi, kuid kuna noorematele on veebimaailm suur osa nende igapäevasest elust, siis peaksime me ühiselt ka selle eest hoolitsema, et kõik seal meeldiva etiketi järgi tegutseksid ja piisavalt korda hoiaksid. 

«Uuringutest on selgunud, et noorematel on usk, et erinevad portaalid suudavad ise kogu neis leiduvat sisu piisavalt toimetada, kuid tegelikkuses algab kõik ikka kasutajatest endist. Kui näete midagi ebasobilikku, solvavat, kiusavat või muud sarnast sisu, siis tuleks ka ise sellest teada anda,» selgitas Ränik, lisades, et kindlasti tuleb üha rohkem mõelda ka sellele, kas kõik on ikka tõsi, mida veebis loete või näete. 

Eesti õpilastele mõeldud Samsungi digiharidusprogrammi Digitaalne IQ patroon juutuuber Victoria Villig nõustus, et kogukonna aktiivne tegutsemine on väga oluline. «Näiteks kui keegi on postitanud väga solvava kommentaari mõne mu video alla, siis ei piisa lihtsalt sellest, et üks inimene märgib selle ebasobivaks. Seda peavad ikka paljud inimesed tegema, et portaal asja uurimise ette võtaks. Selles mõttes on väga oluline, et kõik veebikeskkonnas liikudes aktiivselt kaasa mõtleks ja seal paremat käitumist propageeriks,» lausus Villig. 

Koolitusprogrammi Õpilaste Digitaalne IQ eesmärgiks on õpetada koolinoortele läbi veebiloengute ja vestlusringide oskusi digimaailmas paremini hakkama saamiseks. Kuna digisuhtluse osas puudub siiani korrektne käitumisetikett, siis on programmi üheks osaks ka 9.-12. klasside koolinoortele suunatud võistlus Netikett, millega kutsuti noori ise looma käitumisetiketti internetis. Võistluse tulemused ja Eesti noorte netikett valmib jaanuari lõpuks.

Täpsemat informatsiooni leiab Õpilaste Digitaalne IQ kodulehelt www.digitaalneiq.ee, kus on lugemiseks ka artikleid ning videovestlusi küberkiusamise, ebasobiva sisu, küberhügieeni ning netisuhtluse eripärade ja sõltuvuse teemadel. Videovestlusi ekspertidega viivad läbi Netiketi võistluse patroonid Kristel Aaslaid, Victoria Villig, Maria Rannaväli ja Sidni Tomson.