Aleksandr Popov. Jama, mis peitub lubaduse «Uus aasta, uus mina!» taha

Aleksandr Popov Foto: Martin Lazarev

Kätte on jõudnud aasta viimane päev ja nii mõnigi meist on sunnitud kasvõi korraks võtma aega, et mõelda enda jaoks selgeks üks oluline asi. Kas uuel aastal on vaja teha muudatusi nii endas kui ka ümbritsevas keskkonnas või sobib jätkata sama rada, mida senini käidud?

Sest olgem ausad – asotsiaalmeedia surve kõiksugu meemide või siis lihtsalt motivatsioonitekstidega on nii suur, et paratamatult jääb mulje, et iga kolmesaja kuuekümne viie päeva tagant jookseb inimlooma enesekogemisevõime nulli ja on aeg alustada uut ringi. Just nagu maakera ümber päikese!

Aga mis on see «uus», mida me tegelikult endale lubame? Kindlasti on neid, kes lubavad hakata korralikult trenni tegema ja vähem pidutsema, sest muidu suhtuvad terviseteadlikud tutvusringkonna liikmed nendesse sama suure põlgusega kui Erik Orgu pruudid tema kringlilembusesse. Samas olen ma rohkem kui kindel, et kohvik Narva töökas naiskollektiiv kannaks meest kätel ja kutsuks teda hellitavalt oma kringlijumaluseks.