/nginx/o/2011/05/24/595346t1h5003.jpg)
Ohtlike silikoonrindade paanika, mis Prantsusmaalt alguse sai, kogub tuure ka Eestis, kuid terviseamet on seisukohal, et erinevalt Prantsusmaast ei peaks riik silikoonide väljavõtmist toetama.
Ohtlike silikoonrindade paanika kütab üles ka Eesti naisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terviseamet riputas uue info Prantsusmaalt pärit väidetavalt ebakvaliteetsete ja juba möödunud aastal keelustatud PIP-implantaatide kohta oma kodulehele üles vaid paar päeva tagasi, ometi on mures naised ametiga juba ühendust võtnud, kuna ei tea, millised implantaadid on neile paigaldatud.
Samuti küsitakse ameti spetsialisti Kairi Prikki sõnul, kas riik maksab implantaatide eemaldamise kinni - terviseamet on aga seisukohal, et seda ei peaks hüvitama, kuna üldjuhul on tegu vabatahtliku iluprotseduuriga.
Amet ei tea, kui palju võiks Eestis PIP-implantaatidega naisi olla, kuid tegeleb olukorra kaardistamisega ja ootab infot eriti neilt, kellele on sellised implantaadid paigaldatud pärast 2010. aasta aprilli.

Varem avalikult oma rindade suurendamisest rääkinud raadiohääl Kirsti Timmer tunnistas, et PIP-paanika on temast mööda läinud - ta soovitas eelkõige uurida kliiniku ja arstide tausta ning suhtuda eelarvamusega neisse firmadesse, kus operatsiooni pakutakse teistega võrreldes märkimisväärselt odavamalt.
***
Praeguste andmete kohaselt ei kaasne PIP-implantaatidega suuremat vähiriski kui teiste implantaatide puhul, samas saab nende rinnaproteesidega seostada hästidokumenteeritud riske nagu implantaadi purunemine ja proteesisisese geeli ärritav toime, mis võib viia põletikuliste reaktsioonideni, muutes seega implantaadi eemaldamise raskemaks.