Lugeja kiri ⟩ Eesti naise kogemus: kõigepealt lükkas ta mind voodile, seejärel juba kappi, siis tõusis rusikas...

Foto: Unsplash

Elasin viis aastat koos vägivaldse mehega. Olen tänaseks sellega leppinud (selleks kulus täpselt sama palju aastaid!) ning olen sellest ka õppinud. Seetõttu tahaksin panna kõigile, kes te seal täna vaagite, et vähemalt ta ei ole petja või alkohoolik, üht-teist südamele, kirjutab meile anonüümsust palunud lugeja.

See kõik, millest täna asjatundlikel internetiveergudel kirjutatakse ja meedias räägitakse (minu ajal seda muidugi ei olnud), on tegelikult ka nii. See käitumine ei lähe paremaks ja tema ei muutu heaks meheks. Vastupidi, iga korraga, kui midagi talud ja mingi olukorra andestad, tuleb järgmine – hullem. Sest eelmise elasid ju üle ja jäid. Mis see pisike piirinihutamine siis ikka enam määrab.

Minu isikliku kogemuse põhjal algas kõik tegelikult suhteliselt kohe. Halvad kommentaarid minu, mu perekonna, mu sõpruskonna kohta. Samuti pidev alavääristamine, mis oli alguses nii targasti seatud, et ei olnudki millestki kohe ja otseselt kinni hakata, kuid see töötlemine muutis mind ja minu hinnanguid.

Mingil hetkel aasta-paar hiljem hakkasid tulema juba konkreetsed solvangud ja saatmised erinevatesse suguorganitesse. Alguses vallandas sellised teod alkohol, kuid hiljem ei olnud isegi seda enam vaja. Järgmine päev sain alati lilli ja ülejärgmisel broneeriti isegi laud restorani.

Kolmandal aastal lisandusid tõukamised. Alguses maandusin nii viis korda voodi peale – keegi ju haiget ei saanud. Siis viis korda visati juba ukse taha ning veel viis korda põrandale või kappi. Otseselt mingit luumurdu või nähtavat sinikat ei tekkinud. Keegi ju ei peksa?

Kuni... Üks kord juba lööb ka.

Palun märgake neid mustreid (aja-faktor on kindlasti individuaalne)! Alati saab lahkuda ja hakkama, isegi kui on juba lapsed.

Mina isiklikult kannatasin neli löömist ja lahkusin. Iga kord mõtlesin, et see on viimane kord, kui jään. Tuleb välja, et mõtlesin mitu head aastat: see on viimane kord, kui jään. Selle asemel oleksin võinud mitu head aastat hoopis teistmoodi elada ja täna olla vaimselt tervem.

Märgakem mustrit!