Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Selle ootamatu küsimusega saad teada, kas tegu on nartsissistiga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: freestocks.org / Pexels

Kes on nartsissist? Arvatakse, et seda pole sugugi lihtne tuvastada. Psühholoogid soovitavad aga esitada küsimuse, mis toob kohe selguse majja. 

Mõnd inimest võib lugeda nagu raamatut. On tunne, et piisab ainult silmavaatamisest, kui juba näed, mis sees toimub. Ja siis on jälle sellised, keda nii lihtsalt läbi ei näe – või kelle puhul me paneme alguses mööda ja tagantjärele tahame, et oleksime parema meelega juba varem ära tabanud, mis inimesega on päriselt tegu. Viimane kipub sageli just nartsissistide puhul ette tulema – olgu romantilist või sõbralikumat liiki suhe – neist on raske vabaneda. Lõpuks ei mõju nartsissistid ju ilmaasjata teistele inimestele nii külgetõmbavalt. 

Kuidas me saame end kaitsta?

Psühholoogid on välja mõelnud meetodi, millega pole sugugi raske kindlaks teha, kas tegu on nartsissistiga: tuleb esitada õige küsimus. Isegi kui see ajab vastaspoole veidi segadusse. 

Küsi kohtingul oma verivärskelt tuttavalt, kas ta on nartsissist. Kõlab lihtsalt? Ja ongi. Ohio ülikooli teadlased rakendavad uut meetodit nartsissismi vallas, mis avaldati ajakirjas PLOS ONE. Nimelt lastakse inimestel endil hinnang anda, kui suures ulatuses nad samastuvad väitega «Ma olen nartsissist». 

See, kes arvab, et ta on nartsissist, seda suure tõenäosusega ka on. «Inimesed, kes pigem on nõus, et nad on teistest nartsissistlikumad, tõenäoliselt ka on nartsissistlikumad,» sõnas Ohio ülikooli professor Brad Bushman.

Miks nartsissistile meeldib olla nartsissist?

Põhjus on vägagi mõistetav: nartsissistid eristuvad muuhulgas selle poolest, et nad peavad end ikka päris heaks. Seepärast olevat nad isegi uhked oma nartisissismi üle ja näevad seda suisa positiivsena, ütleb Bushman. 

Kes peab end teistest paremaks, näitab seda meelsasti ka välja. Miks ka mitte, eks ole?! Kuna nartsissistil reeglina jääb puudu empaatiast, siis ei aruta ta isekeskis, kas ta käitumine kedagi haavab, hirmutab või teeb haiget.

Selline mõtteviis võib esialgu tunduda paljudele inimestele raskesti teostatav. Ei ole see ju tavapärane küsimus esimesel kohtingul. Kuid abiks on see igal juhul: sellest vastusest ei tunne sa üksnes nartsissisti ära — et kaitsta ennast — vaid saad teada ka seda, kuidas ta üldse toimib ja mõtleb. Kui ta reageerib sellele nii otsesele küsimusele huumoriga ja avameelselt, siis avab see ukse juba järgmisteks vestlusteemadeks. Ning sul pole vaja muret tunda, et su esimene kohting jääb vaid pealiskaudseks pinnasondeerimiseks, kirjutab Brigitte. 

Tagasi üles