Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Teavituskampaania julgustab Haabersti kortermajade elanikke lähisuhtevägivallast teada andma

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Shutterstock

Haabersti Linnaosa Valitsus ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur algatasid teavituskampaania «Aita meil aidata!», mille eesmärk on julgustada naabreid ja lähedasi inimesi perevägivalla ohvritest andma teada politseile või linnaosavalitsusele.

Haabersti linnaosavanem Andre Hanimägi sõnas, et teavituskampaania eesmärgiks on juhtida pühade eel tähelepanu lähisuhtevägivallale ning sellest teavitamisele. «Meie eesmärgiks on julgustada elanikke andma infot kui märgatakse vägivalda oma majas. Sageli ei taheta või ei julgeta valida hädaabinumbrit, mistõttu selgitame, miks lähisuhtevägivalla märkamine on oluline ja kuhu on võimalik veel pöörduda,» rõhutas linnaosa vanem. Plakatitel kutsutakse üles ühendust võtma ka näiteks linnaosa piirkonnapolitseinike, linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna ja lastekaitse juhtivspetsialisti ning erinevate tugikeskustega.

Linnaosavanem jätkas, et lähisuhtevägivalla ohvriks võib olla lähedane sõber või naaber. «Seetõttu on oluline ära tunda märgid, mis viitavad vägivaldsele lähisuhtele ja olla abiks, sest lähisuhtevägivald ei ole ainult ohvri ja tema pere mure. Tähtis on kohene sekkumine ja kannatanule tõhusa kaitsmise loomine, sest tihtipeale ei julge kannatanu ise tekkinud olukorrast teavitada,» ütles linnaosavanem ning avaldas lootust, et üheskoos elanikega jõutakse nendeni, kes seda kõige rohkem vajavad. Linnaosavalitsus on palunud kõikidel linnaosa korteriühistutel kampaaniaplakatid riputada üles oma ühistu kortermaja trepikodadesse.

Põhja prefektuuri Nõmme-Haabersti piirkonnagrupi piirkonnavanem Enely Estaal selgitas, et lähisuhtevägivald või perevägivald on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel veresuguluses. «Vägivalla all võivad kannatada nii naised, mehed kui ka lapsed. See võib olla suunatud nii eakate kui ka noorte vastu ning tuleb kurbusega tunnistada, et seda leidub meie ümber paraku liiga palju,» ütles Estaal.

Estaal soovib kõigile südamele panna, et alati tuleb kuriteost teada anda – ka siis, kui see ei toimu sinu endaga, vaid kuuled või näed pealt, et kedagi pekstakse või ähvardatakse. «Paljud juhtumid ei jõua politseini just seetõttu, et vägivalla ohver ei julge sellest teada anda, ta kardab oma turvalisuse või elu pärast,“ ütles Estaal ning lisas, et tähelepanelike naabrite abil soovitakse jõuda kiiremini abivajajateni. 

25. novembri on ÜRO nimetanud rahvusvaheliseks naiste vastu suunatud vägivalla lõpetamise päevaks (International Day for the Elimination of Violence against Women). Päeva eesmärk on teadvustada naiste vastu suunatud vägivalda, millel on mitmeid vorme – füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline ja majanduslik.

Eestis on 2019. aasta 10 kuuga registreeritud 13495 lähisuhtevägivalla juhtumit, neist 3818 korral on alustatud kriminaalasi. Neist pea pooled, vastavalt 5759 ja 1698 on aset leidnud Põhja prefektuuri piirkonnas ehk siis Tallinnas ja Harjumaal. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on juhtumite arv kasvavas trendis.

Plakat
Plakat Foto: Haabersti Linnaosa Valitsus
Plakat
Plakat Foto: Haabersti Linnaosa Valitsus
Tagasi üles