/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2019/11/14/12739102t1h50e0.jpg)
Sinine värv on poistele ja roosa värv tüdrukutele. Vähemalt selle mõttega oleme üles kasvanud. Kas selline värvinorm tähistab loomulikku bioloogilist sugupoolte vahelist erinevust või on see kultuuriline nähtus?
Miks siis ikkagi on poisid sinised ja tüdrukud roosad?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veebiportaalis LiveScience kirjutatakse, et Marylandi ülikooli ajaloolane Jo Paoletti on soostereotüüpe uurinud juba aastakümneid ning avastanud, et beebi soopõhise värviatribuutika seas valitses paras kaos kuni 1950ndateni.
«Mitte kusagil polnud soopõhist värvisümboolikat, mis oleks ülemaailmselt kehtinud,» väidab ajaloolane. «Kuna põhimõte, et roosa on tüdrukutele ja sinine poistele võttis maad alles 20. sajandil USAs, ei ole neil mingisugust arengupsühholoogiale tuginevat põhjendust.»
Ajakiri Ladies' Home Journal kirjutas koguni 1918. aastal, et värvid olid hoopiski vastupidised: «Üldiselt on roosa poistele ja sinine tüdrukutele. Roosa on julgem ja väljapaistvam värv, mistõttu sobib see rohkem poistele. Sinine on aga õrn ja malbe, mistõttu on see ideaalne tüdrukutele.»
Lisaks sellele on Paoletti avastanud, et värvinõuandeid jagus veel ka juustevärvi ja silmavärvi järgi: sinine sobivat paremini heledapäistele ja sinisilmsetele ning roosa paremini tumedapäistele ja pruunisilmsetele, sõltumata lapse soost.
Üleüldiselt võib 1900. algusaastatest leida kõikvõimalikke väljaandeid, mille kohaselt oli roosa sama palju poiste kui tüdrukute värv: küll beebiraamatud, õnnitluskaardid, kingitused ja ajaleheartiklid.
Alles Teise maailmasõja ajal võttis maad meile tuttavam kontseptsioon, mille kohaselt roosa on tüdrukutele ning sinine poistele. Lõplikult langes see paika 1980ndate ajal. Aga miks?
Marylandi ülikoolis töötav sotsioloog Philip Cohen arvab, et see on turundustrikkide tulemus.
«Selline värvide soostereotüpiseerimine toimus tegelikult samal ajal, kui hakati massidele turundama. Meile on alati olnud väga oluline olla nii-öelda soonormaalne ning seda põhimõtet on väga lihtne rakendada müügistrateegias. Pruugib müüjal sind ainult veenda, et soonormaalseks olemiseks on sul vaja osta teatud tooteid, olgu selleks kindlat tüüpi kosmeetika, plastilise kirurgia teenused või roosad või sinised riided. Massturunduses on see võte väga loogiline,» selgitab Cohen.
Paoletti arvates võime värvide sellise kinnistumise eest tänada prantslasi. Traditsiooniline prantsuse mood riietas tüdrukuid roosasse ning poisse sinisesse ja kuna Prantsusmaa oli 20. sajandi moemeka, jäi nende komme peale. Kõik ülejäänu oli müügitrikk.