Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Pulmaisa Andres Karu annab nõu: suurimad vead, mida Eesti rahvas kipub pulmades tegema

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Shutterstock

2019. aastal oli palju meeldejäävaid pulmi ning paljudes neis viibis ka pulmaisa Andres Karu, kes on oma koduleheküljel teinud ülevaate jooksva aasta pulmatrendidest.

Kakskeelsed pulmad

Midagi ei ole teha – kui kogu jutt pulmas kahte keelde tõlkida, siis hakkab pidu venima. Ka kõige ägedamate tegevuste ja kõige toredamate külalistega pulmas.

Üsna arusaamatuks jääb kahe keele valimine nendel hetkedel, kui saja pulmakülalise hulgas on ainult kuus või üheksa sellist, kes põhikeelest aru ei saa. Isegi, kui nende hulgas on näiteks pruudi isa ja ema. Sellisel juhul tuleb leida nende lauda/lauaosasse personaalne tõlk, kes asjad ära seletab.

Kui ikka 91% külalistest on inglisekeelsed, siis peab pulm toimuma inglise keeles. Seal ei ole mingit küsimust. Mina laiendaksin selle ka 75% peale. Aga kui juba kolmandik on põhikeelt mittemõistvaid, siis soovitaksin võtta kaks pulmaisa – näiteks eesti/vene pulma puhul siis üks eestlane, kes oskab ka keskmiselt hästi vene keelt, ning üks venelane, kes oskab ka keskmiselt hästi eesti keelt. Siis saavad nad teineteist toetades ja üksteisele puid alla pannes sellest päris lõbusa ja sisuka õhtu teha.

Hea uudis on see, et välismaalased (mõne erandiga) ei eelda, et neile kõik ära tõlgitakse. Ja oma kogemuse põhjal võin öelda, et ka siis, kui keelest saad aru alla 5%, võib see olla väga põnev pidu. Ja mina ka ei tundnud võõrkeelsel peol kordagi, et mulle peaks kõik inglise keelde tõlkima.

Ei pea ka kartma, et näiteks see tore vanapaar, kelle juures sa kunagi Rootsis olles suve veetsid, hullult solvuvad, kui neile kõike ei tõlgita. Aga kui solvuvad, siis nad ei ole lihtsalt eriti toredad inimesed. Ja mittetoredate pärast ei pea ju muretsema.

Kuupäev

Ma tean, et meestel on kergem meeles pidada sümboolseid numbrikombinatsioone. Ja nii tundub mõte valida kuupäevaks 20.08.2008; 10.10.2010; 20.12.2012; 20.02.2020 või isegi 20.08.2028 väga ahvatlev. Aga nii mõtleb ju veel 54 paari ja seega oled ühel hetkel fakti ees, et sa ei saa ei seda kohta, bändi ega pulmaisa, keda sooviksid. Ja kui lepid vähemaga, siis on väga suur tõenäosus, et seda pulma ei mäleta hiljem mitte keegi külalistest.

Ja seda kuupäeva ei mäleta nad nagunii. Ehk – milleks siis selles «maagilises» kombinatsioonis kinni olla?

Teistmoodi pulmad

Teistmoodi pulmade puhul algab kõik ikkagi tahtest teha veidike teisiti, kui varasemad paarid on teinud. Ja siin saab pruutpaar ise kõige rohkem ära teha.

Ei pea «hullu panema». Võib, kuid tegelikult ei pea. Tihti piisab sellest, et olemasolevat traditsiooni või tegevust veidikene muuta. Osavõtjaid saab muuta ja rõhuasetust. Rekvisiite saab muuta. Aega saab muuta. Kohta saab muuta.

Laske fantaasial lennata ja ärge visake alguses veidi hulluna tundunud ideid kohe kõrvale. Sellest võib hiljem saada pulma üks meeldejäävamaid hetki.

Ja rääkige oma «hullud» mõtted pulmaisale edasi. Ta saab neid realiseerida või siis selgitada, miks see ei pruugi lahe olla.

Arvestage, et pulmaisa ei ole võlur – te peate teda aitama, et pulm oleks teie nägu ja eriline.

Vahel piisab väikeseks muutuseks näiteks sellest, kui vaatad ära viis eelmise hooaja pulmavideot. Kui ikkagi kolm neist lõppevad kaadriga, kus noorpaar kõnnib läbi sõprade spaleeri ja kõik hoiavad rõõmsate nägudega käes säraküünlaid, siis ei tasu ju teie pulmas samamoodi teha. Sest see on veidi «2018» ? Utreerin, kuid tegelikult ka saab ju kõige rohkem kasutatud asjad ära jätta ja juba ongi pulm erilisem.

Päris ja petmine

Sattusin rääkima paari bändimehe ja ühe baarmeniga, kes tõid välja ühe ja sama huvitava tendentsi – nad kõik olid sattunud pulma(desse), kus ühel või teisel põhjusel ei olnud tore ja pidu ei läinudki lõpuni välja käima. Kõik oli kuidagi punnitatud ja keegi eriti kaasa ei löönud ja millegi ägedaga ei üllatanud. Noorpaar ei olnud eriti koos ning tundus, et neid väga ei huvita, mis teine teeb. Paljud külalised jäid seetõttu kiiresti purju ning kella üheks olid kõik normaalsemad voodis ja peosaalis lihtsalt kamp purjus mehi, keda huvitas ainult see, et miks, kurat, teised neid ei austa.

Ja siis, kuu aega hiljem, pani noorpaar oma FB lehele üles selle pulmafotod. Ning need olid nagu kellegi teise pulmast. Sealjuures väga ägedate ja õnnelike külalistega pulmast, kus oli maailma kõige kihvtim noorpaar.  Piltide järgi käis kogu aeg möll ja tants kestis hommikuni. Jäi mulje, et hullult sai nalja ja keegi ei olnud purjus.

Ma julgeksin küll soovitada, et keskenduge pigem sisule ja ärge mõelge sellele, et kuidas see pärast piltidel tundub või videost välja paistab. Sest selline ilustamine on naeruväärne. Kõik teie külalised teavad ju nagunii, milline see pidu oli. Ja tõenäoliselt räägivad teistele ka, keda peol ei olnud.

Kujundusest

Siin on ainult üks soovitus – kui võtate profid appi, siis usaldage neid. Sest te võite enda arvates olla väga hea sisekujundaja, kuid tegelikult on tegemist veidi suurema ruumiga kui teie elutuba. Peas näevad paljud asjad teistsugused välja, kui näiteks suuremas ruumis laes rippudes.

Sellel aastal astusin korra enne pulma algust sisse peosaali, kus olin ka varem käinud ja kujundus tundus ootamatult hektiline ja veidi kohatu. Aga ma ei süvenenud väga, sest peas keerlesid sisulisemad mõtted.

Aga vastused sain siis, kui teistkordselt peosaali minnes väljus sealt üks minu arvates Eesti parimatest dekoreerijatest ja pärast lühikest vestlust palus mul mitte öelda, et nemad selle kujunduse tegid, kui keegi peaks küsima. Sest pruut oli lisanud sinna portsu enda loodud kaunistusi, millel ei olnud (päriselt ka) mitte midagi muud viga kui see, et need pruudi tehtud kaunistused absoluutselt ei sobinud ülejäänud peosaali kujundusega.

Loe ka: Andres Karu seisis ronides surmaga silmitsi

Tagasi üles