Miks hääldavad mudilased teatud sõnu järjekindlalt valesti?

Foto: SCANPIX

Mudilased ei häälda alati sõnu õigesti, sest ei kuule oma sõnu samamoodi nagu täiskasvanud, vahendas abcnews.go.com.

Taani tehnikaülikoolis uuriti Ewen MacDonaldi juhtimisel seda, kuidas 2-aastased kontrollivad oma kõnet, võrreldes 4-aastaste laste ja täiskasvanutega.

Täiskasvanud kontrollivad oma kõne alateadlikult samalaadselt, nagu muusikud heli, mida nad tekitavad. Kui viiulit mängides ei teki õige toon, saab seda näpuasetusega muuta.

MacDonald selgitas, et kaheaastased lapsed sõltuvad vesteldes hoopis sellest, kellega nad räägivad ning hindavad öeldu korrektsust läbi vestluskaaslase, kes üldiselt kordab lapse sõnu.

Kõnespetsialist Diane Paul selgitas, et nii väikesele lapsele on enda kõne jälgimine liiga raskeks ülesandeks, sest tal puudub lingvistiline kogemus. Kui laps hääldab sõna valesti ja täiskasvanu küsib talt üle, kas ta mõtles (õige hääldusega sõna), siis vastab laps jaatavalt. Väikelaps oskab hinnata kuuldud sõna korrektsust, aga mitte enda hääldust.

Väga väikesed lapsed keskenduvad kõneldes sellele, mida öelda, mitte kuidas öelda. Oskus öeldut parandada, kui lapsest aru ei saada, areneb tal umbes kolmandal eluaastal ja paraneb järjest lapse arenedes.

Teadlased soovitasid lapsevanematel keskenduda sellele, mida laps öelda tahab, mitte sellele, kuidas ta seda ütleb. Vanem peaks enda kõnes sõna õigesti ütlema, aga ei tohiks last varases kõne arenguetapis parandada.

Lapse kõne arengule on kõige parem see, kui vanem räägib temaga puhtalt ja korrektse kõnetooniga. Vastama peaks igale lapse katsele suhelda ning vanem peaks välja näitama seda, et kuulab last ja kommenteerima seda, mida ta ütleb, mitte seda, kuidas ta ütleb.

Kõne arengule aitab hästi kaasa see, kui lapsele palju ette lugeda ja temaga ohtralt rääkida.