10 viisi, kuidas su kehakeel sind reedab

Foto: Shutterstock

Kas kehakeelt saab lugeda nagu raamatut? Tegelikult mitte, sest see pole päris keel ning ühelgi mitteverbaalsel tegevusel pole ühest verbaalset vastet. Küll aga on märke, mis tähelepanelikule inimesele sinu mõtted ja tunded reedab.

Psühhiaater Ronald E. Riggio toob välja 10 märki kehakeelest, mis kõnelevad ehk rohkemgi kui sõnad ise.

Võltsnaeratus

Võltsnaeratust kasutame olukorras, kus me püüame välja paista rõõmsatena, kuigi me seda tegelikult pole, või ebamugavas olukorras, kus me ei taha oma ebamugavust välja näidata. Võltsi ja ehtsa naeratuse erinevus peitub aga silmades: ehtsa naeratuse korral tõmbuvad silmad pisut kissi ning silmanurkadesse tekivad väikesed kortsud. Võltsi naeratuse korral liigub ainult suu.

Närvide rahustamine

Seda on päris lihtne tuvastada. Kui oleme närvilised või stressis, kipume midagi enda rahustuseks tegema: mõned hõõruvad käsi omavahel kokku, mõni hõõrub näiteks oma õlga. Enda katsumine on märk katsest end maha rahustada.

Kehahoiak

See on küll peenem vihje, kuid räägib meie ehtsatest tunnetest sellegipoolest. Uhke ja enesekindlana näitab meid sirge hoiak. Kergelt küüru vajumine on aga märk sellest, et oleme kurvad.

Silmkontakt

Silmkontakti loomine või selle vältimine annab teisele inimesele kohe märku, kas ja kuidas neist huvitatud oleme. Meie pilk võib edasi enda seksuaalset huvi kui ka hukkamõistu. Pilgu maas hoidmine või lae huvitavamaks pidamine kõneleb aga meie huvipuudusest vestluskaaslase vastu.

Alareageerimine

Mõned vihjed annavad mõista, et me pole niivõrd hetkes kui olukord vääriks. Näiteks suunurgast visatud naeratus tõeliselt andekal komöödiaetendusel või rahulik vastus millelegi täiesti solvavale või lubamatule - kõik kõneleb sellest, et keha on kohal, kuid mõtted rännakul.

Laienenud pupillid

Meie pupillid laienevad, kui oleme millestki või kellestki tõsiselt huvitatud. Seda on iseenesest raske märgata ning pingutatud silmkontaktiga võid hoopis vale sõnumi saata.

Asendustegevused

Neid kipume tegema siis, kui oleme äärmiselt pinges: näiteks «murrame» käsi, mängime ehetega või näpime pluusiserva. Neid märke muide otsivad ka ülekuulajad, et tuvastada võimalikke valeütlusi.

Näopoolte ebaühtsus

Tavaliselt on meie näoilmed siirate emotsioonide korral sümmeetrilised: naeratades tõusevad mõlemad suunurgad ning üllatudes lähevad mõlemad silmad suureks. Kui parasjagu liigub ainult üks näopool, siis võib see tähendada, et oleme rahulolematud, segaduses või häiritud. Heaks näiteks on ühe kulmu kergitamine, mis tavaliselt viitab vestluspartneri öeldu mitteuskumisele.

Mitteverbaalne äraandmine

Seda tuleb ette, kui oleme teadlikud märkidest, mis võivad meie närvilisust reeta ja seetõttu kas või sunnime end näiteks valetades teisele silma vaatama. Meie pingeolek hiilib välja aga teiste kanalite kaudu - hakkame nihelema, käsi hõõruma, hääl lööb värisema või põsed lähevad punaseks. 

Seotuse märgid

Neid märke kasutame sotsiaalsetes olukordades, et näidata omandlikku suhet kellegi osas. Näiteks kui sinu partneriga räägib peol võõras naine, lähed kallima juurde ning paned talle näiteks käe õlale või liibud tema vastu. See näitab, et oleme inimesega olulisel moel seotud.