Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Naisrežissöör: pornotööstuses vohab misogüünne vaatenurk ja ma kavatsen seda muuta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Erika Lust
Erika Lust Foto: BBC

Pornorežissöör Erika Lust teab väga hästi, millest inimesed suletud uste taga fantaseerivad. Tema koduleheküljel X Confessions avaldavad inimesed anonüümselt, mida nad voodis kõige rohkem tahavad. Niisama naudingu pakkumine ei ole aga naise sõnul tema töö eesmärk.

«Ma tahan, et naistel oleks pornotööstuses tugev hääl, mida ei summuta misogüünne vaatepunkt,» kuulutab 42-aastane Rootsist pärit Erika. «Porno on naised üsna nurka jätnud ses mõttes, et me tunneme, et teised ei aktsepteeri meie ihasid, et meid peetakse imelikuks või et oleme teistest kuidagi tohutult erinevad. Tegelikult on inimestel vägagi sarnased ihad ja fantaasiad ning nendest aus rääkimine on hea mitte ainult individuaalses mõttes, vaid ka paarisuhtes.»

Erikal on oma ettevõte Lust Productions, mis toodab feministlikku pornograafiat ning tema motoks on, et seks võib olla räpane, kuid väärtused peavad olema puhtad. Lusti eesmärk on kallutada pornotööstust suunas, mis ei kohtleks naisi nagu objekte, keda võib lõputult piinata ja karistada. Erika, kes valiti tänavu  BBC aasta saja naise hulka, räägib, et alguses naersid teised režissöörid ta välja, sest keegi ei uskunud, et tema filmidel üldse vaatajaid oleks.

«Kui mehed kuulevad mind mu projektidest rääkimas, siis, ilma et nad mu filme vaadanudki oleks, hakkavad kohe arvama, et ma teen mingit vaniljemöksi. Kehaosi ei näita ja kõik keerleb printsesside ja kaminavalgel armatsemise ümber,» naerab Erika. 

Erika süvenenud huvi pornograafia vastu sai alguse sellest, kui ta ise hakkas pornograafilisi pilte ja filme vaatama, kuid leidis, et midagi jääb justkui puudu. Tema esimene film «The Good Girl» (e.k «Hea tüdruk») oli kohati autobiograafiline, keskendudes sellele, kuidas ta ise oma seksuaalset külge avastama hakkas. Erika filmid on seksinarratiivid, kuid see ei tähenda, et need on väga tagasihoidlikud või sisaldavad «inetuid naisi» autori feministlike vaadete tõttu.

Erika muretseb, et naised kasvavad üles niivõrd välisele muljele keskendunud maailmas, et hakkavad ka seksi seostama rohkem soorituse kui kogemusega. See aga on tema sõnul halb nii naistele kui ka meestele.

«Naistel tekib väärarusaam seksist, sest enamik sellealast materjali, millega nad kokku puutuvad, kujutab neid iluasjakese või seksitööriistana, mis meestele lihtsalt kätte tuleb anda ning selle järgi hakkavad nad ka oma seksielu elama. Nad arvavad, et peavad seksi ajal pornonäitlejate moodi käituma,» muretseb Erika. «Kuid kergem pole ka meestel, keda kujutatakse tihti jõulise seksmaniakina, kes peab olema tohutult domineeriv ja karm ja naist lihtsalt võtma. Noorele arenevale mehele võib sellise asja nägemine päris hirmutav olla, sest tal tekib tunne, et ta peab seksi pärast nahast välja pugema,» selgitab Erika.

Tema arvates peaks pornograafia olema pigem nagu seksuaalkasvatus, mis ei hõlma ainult bioloogilist õpetust, vaid ka häid kombeid magamistoas.

«Selle nimel tasub küll jalgu laiali ajada,» leiab Erika Lust.

Tagasi üles