Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Psühholoog Kätlin Konstabel: netisuhtluse ajastul nõuab näost näkku suhtlemine julgust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: Marko Paloveer

Sel nädalal jätkus Samsungi ellu kutsutud koolitusprogramm Õpilaste Digitaalne IQ loengu ja vestlusringiga Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis, kus tõdeti, et kuna uued põlvkonnad kasvavad üles suuresti digimaailmas suheldes, siis tekivad inimestel juba reaalsed probleemid ja hirmud kui tuleb ette võtta näost näkku vestlus või isegi helistamine.

«Vaikselt hakkavad suureks kasvama noored, kes on tegelikult juba praktiliselt väikesest peale üles kasvanud digimaailma ja netisuhtlusega. See pole muidugi ainult halb nähtus iseenesest, aga on tõstnud esile ka mitmeid uusi probleeme — üks neist on kindlasti see, et reaalses elus näost näkku suhtlus või isegi otse telefonis rääkimine nõuab neilt teatud julgust ja eneseületust,» selgitas Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis toimunud vestlusringis osalenud psühholoog ning pere- ja paariterapeut Kätlin Konstabel.

«Lisaks noortele on tegelikult ka paljudel täiskasvanutel sama probleem, et märksa lihtsam tundub saata sõnum, vajutada «send» nuppu ja siis peita telefon ära ning teeselda, et probleem on lahendatud või nagu seda poleks olnudki. Nii jääb saamata aga kogu muu oluline informatsioon, mis saadakse vestluspartneri reaktsioonidest, kehakeelest, emotsioonidest.»

Vestlusringis osalenud juutuuberid Maria Rannaväli ja Sidni Tomson nõustusid, et ka neil on tulnud ette juhtumeid, kus eriti võõrale inimesele helistamine on nõudnud tõelist eneseületust. «Mina pole saanud oma autojuhilube tehtud, kuna ma lihtsalt ei julge oma õpetajale helistada,» tõdes üks vestlusringis osalenud õpilane.

Foto: Marko Paloveer

Konstabel sõnas, et üks nipp hirmust üle saada on võtta abi mõni lähedane sõber lihtsalt julgustuseks kõrvale seisma või hoopis teha kokkulepe, et mitte helistades järgneb mingi n-ö karistus või kohustus sõbra ees. «Mind abistab ka mõtlemine, et näiteks see sama autosõidu õpetaja saab päevas ilmselt selliseid kõnesid kümneid ja tema jaoks on see täiesti tavaline, kuigi noorele helistajale võib tunduda kõne tegemine eriline ja hirmus,» lisas Sidni Tomson.

Samsungi algatatud programm Õpilaste Digitaalne IQ õpetab koolinoortele läbi veebiloengute ja vestlusringide koolides oskusi digimaailmas paremini hakkama saamiseks. Kuna digisuhtluse osas puudub siiani korrektne käitumisetikett, siis on programmi üheks osaks ka 9.–12. klasside koolinoortele suunatud võistlus Netikett, millega kutsutakse noori ise looma käitumisetiketti internetis.  

Õpilaste Digitaalne IQ kodulehelt www.digitaalneiq.ee leiab täpsema informatsiooni Netiketi võistluse kohta ning lisaks näiteks videovestlusi küberkiusamise, ebasobiva sisu, küberhügieeni ning netisuhtluse eripärade ja sõltuvuse teemadel. Videovestlusi ekspertidega viivad läbi Netiketi võistluse patroonid Kristel Aaslaid, Victoria Villig, Maria Rannaväli ja Sidni Tomson. Netiketi võistlusele tööde esitamine kestab 1. oktoobrist kuni 10. detsembrini.

Tagasi üles