Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Aleksandr Popov: teadetetahvliga kiusamise vastu ei võitle, terroriseerijad saavad õpilased ikka kätte

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: Shutterstock

Koolikiusamine ja õpilaste ning õpetajate halb kohtlemine on vaieldamatult probleem. Nagu igale teisele probleemile, tuleb ka sellele valupunktile tähelepanu pöörata ning adekvaatseid lahendusi leida. Iseasi on muidugi see, kas neid lahendusi peab ilmtingimata otsima juriidika peenhäälestuslainetel või on võimalik jõuda vastastikusele kokkuleppele ja pooli rahuldava lahenduseni, ilma et peaks privaatse mure õigusteaduse kirikukellade külge riputama.

Isikuandmete kaitse on viimastel aastatel muutunud omalaadseks kultuseks kui mitte öelda, et iseseisvaks ja domineerivaks sektiks. Meid üritatakse kaitsta nii teiste kiuslikkuse ja põlguse kui ka iseenda ihurumaluste eest. See viimane aga kipub rohkem läbi kukkuma kui õnnestuma, sest tee mis sa teed, iseenda eest on seadusel sind keeruline kaitsta, kuna omad vitsad peksavad ikka valusamalt.

Ühelt poolt on meie märg unenägu see, et keegi ei teaks meist rohkem, kui me ise seda parasjagu soovime. Teisalt aga oleme me jõudnud selleni, et meediakanalites jagavad asjatundlikud suunamudijad nõuandeid ja soovitusi, kuidas oma «isikuandmete» pealt rikkaliku profiiti lõigata.

Hiljuti leidis meedias kajastust õiguskantsleri seisukoht, et koolipoolne spordipäeva tulemuste avalikustamine kõigile kättesaadavas vormis – koolimaja teadetetahvlil – on isikuandmete kaitsekohustuse riivamine, kuna nii võivad riukalikud ja alatud pahalased teada saada, kui hästi või halvasti ühel või teisel noorsportlasel läks ning kasutada neid andmeid kiusamise otstarbeks. Seega leidis õiguskantsler, et koolid peaks leidma alternatiivse viisi tunnustada spordipäeva parimaid ilma, et selguksid need õnnetud, kes sedakorda paremikku ei jõudnud – need vaprad «viimased võitjad».

Mul pole kahtlustki, et lapsevanem, kes selle murega riikliku põhiõigusi kaitsva institutsiooni poole pöördus, oli siiralt mures oma lapse heaolu pärast. Ja mul on kurb mõelda, et kuskil on keegi väike sportlane, kes peab taluma mõnitamist ja hukkamõistu, kuna tal üks või teine spordidistsipliin kõige ladusamalt välja ei tule. Olen isegi olnud koolikiusamise vastuvõtval poolel ning tean isiklikust kogemusest, kui valus ja abitusetunnet tekitav see on. 

Tagasi üles