Susan Luitsalu: lapsevanemad, kas te üldse teate, millega teie lapsed telefonis tegelevad?

Susan Luitsalu Foto: Riina Varol

Kuna Facebook on vanainimestele, on sobiv sellest siin rääkida. Nimelt, vanainimesed, vaadake veits ka, mida ja kuidas teie lapsed telefonides teevad, kirjutab meediaprodutsent Susan Luitsalu.

Telefon võib tunduda isiklik asi ja puha, aga tegelikult see siiski ei ole mitte salmik või lukuga päevik, mis viib ühe hingekese salakoopasse, vaid see on portaal igasuguste piirideta universumisse. Ei saada ju oma last üksi Tallinna vanalinna hulkuma soovitusega: «Kui sa näed kedagi, siis ütle talle KOHE sitasti. Mis sest, et sa teda ei tunne, ütle ikka. Ja see baar, millel on naisekujuline silt ja trepp läheb keldrisse, mingi selline kolme iksiga, XXX, ole hea, mine vaata, mis seal on.»

Kust mul järsku need mõtted? Jälgin ühte tuntud treenerit, kes positas endast Instagrami laheda foto. Mingi suvaline kutt oli sinna jätnud õela kommentaari: «Arvab et on noor ilus neiu aga tegelt on kole vana mutt irvitava näoga»

Kirjapildist oli aru saada, et ega mingi intelligendiga ei saa tegemist olla niikuinii, aga vaatasin ikka, et kes see nõmedik on.

Selgus - tegelase enda poolt lahkelt jagatud info - et tegemist on 11-aastase poisiga, kes saab kohe 12 ja kes on «taken» (ing k võetud - toim). Kuna tegemist on ilmselt elu esimese tüdruksõbraga, siis oli see info kenasti ilustatud tabalukkude ja südametega, mille sisse on ka tütarlapse eesnimi pandud koos lingiga instakontole.

Instagram, muide, on keelatud alla 13 ja lapskasutaja eemaldamiseks on lapsevanematele / õpetajatele / kitukatest sõpradele ka eraldi vorm. Täiesti arusaadav, et on keelatud - mitte lihtsalt see, et käituda veel ei oska, aga ilmselgelt puudub lapsel oma peakesega ka igasugune ohutunnetus. Otsustasin teha eksperimendi, et kui palju ma saan viie minuti jooksul inimese ja tema pere kohta netist teada.

Kutt oli ju jaganud oma tšiki kasutajanime, kellel on küll privaatne konto, kuid esilehel lahkelt oma ees- ja perenimi kirja pandud. Kuna nendele tänapäeva lastele pannakse igasuguseid erakordseid nimesid, siis need nimekombinatsioonid ei kordu (jei, elagu erakordsus) ja eriti, kui sa need kaks nime koos otsingusse paned, tuleb sekundiga välja kool, klassid, kiituskirjad ja viktoriinid, millel osaletud. Preili on ka piisavalt naiivne, et kirjutada oma profiili avalikku sektsiooni «parimad sõbrad on mul: (kolm kasutajanime)». Kusjuures kõik need plikad on 11-aastased, tegelevad tantsimisega ning ühel on ka lahtine Instagram, kus ta jagab endast trikoos pilte.

Kui nüüd kirjutada neid nimesid koos maakonna nimega Google'isse, saad kiirelt teada, kus trennides need lapsed käivad, MIS KELL NAD SEAL KÄIVAD (sest vanematele on tunniplaanid ometigi lahkelt ja salasõnavabalt vaatamiseks välja riputatud), millal on nende laste täpsed sünnikuupäevad, millised sportlikud tulemused. Paljudel lastel on avalikud profiilid, kust on näha nende muud liikumised, teised pereliikmed, fotode all üksteise litsideks sõimamine ja arutelud, millal salaja Vana Tallinnat juua (ma ei mõtle seda välja). Igasuguste ahistajate ja jälitajate unelm!

NII. Ja huvi pärast vaatasin ka, kes neid jälgib. On ka ilmselgeid võltsprofiile, kuhu on kokku laotud välismaa laste piltidest. Need kommenteerivad «you look hot» (ing k «sa oled kuum» - toim) ja lapsed muudkui on sillas ja laigivad neid kommentaare.

Ehk siis, lapsevanemad, SEAL VÄLJAS ON MAAILM. Kas on raske on õpetada kedagi mingit äppi kasutama? Kui ise ei oska, siis õppige ära. Nagu ma ütlesin - ei saada ju last tänavale rehmates käega, et ah, see on mingi noorte värk. Miks siis netti möllama saatmine on OK?