Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Mida pead teadma vägistamisuimastitest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Shutterstock

Vägistamisuimastiks võib nimetada ükskõik millist ainet, mis mõjutab seda tarbinud isiku teadvus sel määral, et enesekaitse või kainest mõistusest lähtumine muutub raskeks või lausa võimatuks. Õigel ajal märkamine ja tegutsemine võib aidata palju kahju ära hoida.

Vägistamisuimasteid kasutatakse planeeritava seksuaalrünnaku lihtsustamiseks, sest need muudavad ohvri leebemaks, nõrgestavad tema ohvri füüsilist vastupanuvõimet, tekitavad täielikku või osalist teadvusekaotust või langetavad ohvri isiklikke piire.

Medical News Today andmetel võib vägistamisuimastiks nimetada üldiselt igasugust sellist ainet, mis muudab ohvri meeleseisundit. Kõige levinumateks on:

Alkohol

Alkohol on kõige levinum ja kergesti kättesaadavam meeleseisundi mõjutamise aine, kuid selle rolli tõttu sotsiaalsetes olukordades ei tule seostamine vägistamisuimastitega just esimesena pähe. Alkohol langetab piire ning kahandab end ümbritseva tajumise võimet. See võib pahatahtlikke kavatsusi julgustada, kuna ründaja näeb, et tema ohver on kaitsetum kui muidu.

Bensodiasepiinid

Need on ärevusvastased ravimid, mis tekitavad ka unisust, seetõttu on neid lihtne kasutada ka vägistamisuimastina. Tarbimisega kaasneb füüsiline lõõgastus ning teatud annustes võib kaasneda ka lihaskontrolli kaotus. Mõned inimesed võivad ka teadvuse kaotada. Pärast bensodiasepiini tarbimist ei pruugi toimunud mäletadagi. Bensodiasepiinid lahustuvad alkohoolsetes jookides väga hästi.

Ketamiin

Ketamiin on kiiretoimeline rahusti, mis tekitab ohvrile teadvusekaotust. Samuti ei pruugi ohver mäletada aine mõju all toimunut. Erinevalt enamikest vägistamisuimastitest mõjub ketamiin peaaegu kohe ning ohver ei pruugi jõuda mõistagi, et teda on uimastatud. Suures doosis võib ketamiin põhjustada surmavaid hingamisraskusi. Ketamiini kasutatakse valge pulbri kujul ning see võib joogi maitset muuta. Seetõttu kasutatakse seda pigem kangemate alkohoolsete jookide sees, mille tugev maitse maskeerib aine.

GHB

GHB ehk korgijook on kehas loomulikult esinev neurotransmitter sünteetilisel kujul, mis pärsib kesknärvisüsteemi ja põhjustab unisust, uimasust ja segadust. Väikeses koguses põhjustab GHB iiveldust ja oksendamist ning mälukaotust aine mõju all toimunust. Seda on kerge üle doseerida ning see võib osutuda ka surmavaks. GHB on lõhnatu ja värvitu, seega ei pruugi ohver uimastamist üldse kahtlustada.

Eriti ettevaatlik peab olema isik, kes on võtnud vastu joogi kelleltki teiselt, kas või sõbralt, või kes on jätnud kas või hetkeks oma joogi tähelepanuta.

Uimastamisele viitavad tundemärgid on järgnevad:

  • Ohver tunneb end ühtäkki väga joobes olevat, kuigi tegelikult on ta väga vähe või pole üldse alkoholi tarbinud
  • Ohver tunneb segadust ja kogeb orientatsioonihäireid
  • Teadvusekaotus
  • Ohver ei suuda meenutada, kuidas ta ühest kohast teise jõudis
  • Ohver ei mäleta midagi, mis pärast joomist toimus
  • Ohver ärkab segadustundega, pohmelli või mäluauguga
  • Valulikkus suguelundite piirkonnas või urineerimisel
  • Katki rebitud riided

Tõsi, vahel on raske eristada vägistamisuimasti mõjusid lihtsast alkoholitarbimisest, eriti kui joodud sai suurtes kogustes. Kuidas siis vahet teha? Üldjuhul peaks inimene ennast nii palju tundma, et teab, mismoodi mingi kogus alkoholi talle mõjub ja kuidas ta siis käituma hakkab. Ennenägematu ja seletamatu käitumisviis võib viidata uimastamisele. Samuti on põhjust uimastamist kahtlustada, kui inimene tunneb end palju rohkem joobes olevat kui sama alkoholikoguse puhul tavaliselt. Kahtlusi saab kinnitada ainult vereanalüüsiga.

Mida teha, kui arvad, et sind on uimastatud

Kuna uimastamise tõttu võib teadvusekaotus kiiresti tulla, tuleb kahtluse korral esimese asjana pöörduda sõbra või usaldusisiku poole ning talle oma kahtlusest teada anda. Sel hetkel pole mõtet raisata aega süüdlase otsimisele või sümptomite guugeldamisele. Teavita endale kättesaadavaimat usaldusväärset inimest, et sul oleks keegi, kes sul silma peal saab hoida. Sõber saab aidata sul ohutumasse kohta jõuda ning kiirabi kutsuda või sind ise EMOsse viia.

Kindlasti mine haiglasse analüüse tegema, sest ainult nii on võimalik uimastamine kinnitada. Vägistamisuimastid püsivad kehas vaid mõne tunni ega jäta endast jälgi maha, seega tuleb EMO-sse pöördudes või kiirabile kohe teada anda oma kahtlusest, et vajalikud analüüsid kohe tehtud saaksid.

Kui ärkad ja kahtlustad oma sümptomite põhjal, et sind võidi uimastada, tuleb samuti kohe haiglasse pöörduda. Lisaks analüüsidele tehakse ka günekoloogiline läbivaatus, et tuvastada võimalikku kuritarvitamist ning kogutud asitõendeid saab hiljem kasutada süüdlase leidmiseks. Asitõendite säilitamiseks ei tohiks enne abiotsimist ennast pesta ega riideid vahetada. Kui viimane on aga vältimatu, hoia need riided igaks juhuks ikkagi alles.

Pea meeles!

Uimastamine ja vägistamine ei ole kunagi ohvri süü. Paraku tunnevad paljud ohvrid aga süüd ja vastutust just endal lasuvat ning kahjuks hoiab see süütunne neid ka abi otsimast. Ainus aga, kes vägistamise või isegi vägistamiskatse eest vastutab, on teo toimepanija ehk vägistaja ise. Ära karda otsida abi, sest nii kaitsed sa ennast ja ka võimalikke uusi ohvreid! Ööpäevaringselt aitavad sind hädaabi number 112, erakorralise meditsiini osakonnad haiglate juures, naiste tugiliin 1492 või kriisiabitelefon 116 006. 

Tagasi üles