New Yorgis elava suhteeksperdi Susan Winteri arvates on täiesti normaalne lasta eduka esmakohtingu järgsel õnnetulval endale pähe hakata, on ju optimism ennustamatus suhtemaailmas õnnestumise võti. «Kui palju kordi olete kuulnud oma sõpra või sõbrannat täieliku vaimustusega jutustamas võrreldamatust keemiast ja sidemest, mida nad oma esmakohtingul tundsid? Nende lootustel ja unistustel on justkui uus eluvaim sees, sest nad on leidnud ideaalse kaaslase,» kirjeldab Winter. Kuid järsku see õnnetunne lahtub. Mis juhtus?
Winteri sõnul on selle põhjuseks asjaolu, et me kipume tegema väga etteruttavaid järeldusi inimeste kohta, keda me tegelikult õieti ei tunnegi. Vett segab ka tõsiasi, et esimestel kohtingutel püüavad inimesed reeglina endast võimalikult head muljet jätta. Seega põhineb esmamulje inimese võlul ja sarmil, kuid suhte määravate tegurite ilmnemiseni kulub rohkem aega kui üks või paar kohtingut. Äkki su kaaslane ei usu abielusse? Ei soovi lapsi? Ehk valib ta poliitikut, kelle põhimõtted on sinu omadega täielikus vastuolus? Võib-olla erutavad teid voodis täiesti erinevad asjad?
Need pole muidugi ületamatud kitsaskohad - õige partneri ja paraja annuse kompromissiga on kõik läbiräägitav. Esimene kitsaskoht lihtsalt ongi see, et esimesel kohtingul näed kõigest killukest sellest inimesest, mistõttu ongi keeruline täpselt hinnata, kui sobivad te omavahel tegelikult olete.
«Inimese tõeline iseloom selgub vaid aja jooksul ning muidugi võite pärast esimest kohtingut tunda, et olete leidnud selle õige, kuid pidagem meeles olla kannatlik,» manitseb kohtinguekspert Maria Sullivan. Pealegi räägib esmakohtingul saadav info väga vähe selle kohta, mis kaaslase elus tegelikult toimumas on: ta ei pruugi olla oma eksist veel täielikult üle saanud, ehk on ta kaalumas tööpakkumist teises linnas või riigis, võib-olla kannatab ta valusa lahkumineku käes. Kõik see mõjutab suhte võimalikku kulgu negatiivselt. Seega, kui optimistlikult sa end pärast kohtingut ka ei tunneks, pea meeles, et see ei garanteeri pikaajalist suhet.