Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Hea teada: kuidas tagada, et su kosmeetika võimalikult kaua säiliks?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: Shutterstock

Mõnel kreemipurgil on peal «parim enne» kuupäev, teisel märgistus, et toode säilib avatult 12 või 36 kuud. 

Kuna kosmeetika säilivusaeg tekitab palju küsimusi ja väärarusaamu, selgitab Hansaposti ilutoodete kategooriajuht Mari Liis Tandre, millest säilivusaeg sõltub, kuidas märgistust tõlgendada ja miks on tähistest kinnipidamine oluline.

Euroopa Liidus peab kõigile ilutoodetele olema märgitud säilivuse aeg avamise järgselt. Konkreetse «parim enne» kuupäevaga peavad olema märgistatud tooted, mis säilivad tootmisest alates vähem kui 30 kuud. Näiteks kehtib see nõue looduskosmeetika puhul, mis on lühikese säilivusajaga.

Kauem kui 30 kuud säilivatele toodetele on peale märgitud avatud kreemipurgi kujutis ja kuude arv. See tagab tootele alates pakendi avamisest lubatud toime ja ohutuse. Kui ilu- või meigivahend on seisnud tavatingimustes kinnises pakendis, ei mõjuta see säilivusaega. Pakendi avamisel toimub kokkupuude õhuga ning sellest hetkest läheb stopper tööle.

Kõik säilitusained pole ühtviisi ohutud

Kõigis ilu- ja meigivahendites kasutatakse säilitusaineid, mõned neist on looduslikud, mõned keemilised, osad ohutud, teised mitte nii ohutud. Tõestatult ohtlike komponentidega tooteid ei tohi Euroopas müüa, kuid  näiteks otse Aasiast kosmeetikat tellides tasub koostisosasid põhjalikult uurida. Samas Euroopas ametlikult müügil olev Aasia kosmeetika on kontrollitud ja vastab nõuetele. 

Toote koostisosad võiks alati üle vaadata ja kui mõni neist tekitab küsimusi, uurida selle ohutuse kohta. Kosmeetikas kasutatavatest säilitusainetest on kõige enam kõneainet ja vaidlusi tekitanud parabeenid. Neid kasutatakse kosmeetikas palju, kuna tegemist on odava ning pikka säilivust tagava komponendiga. Ühelt poolt ei peeta väikeses koguses parabeene ohtlikuks, teisalt on soovituslik neid vältida, kuna sünteetiliste ainete kuhjumisel organismis võivad need muutuda tervist kahjustavaks.

Looduslikest komponentidest kasutatakse säilitajatena kõige sagedamini alkoholi, eeterlikke õlisid ja E-vitamiini. Mida looduslikum on toode, seda lühem on reeglina säilivusaeg. Sageli on just seetõttu lühikese säilivusajaga tooted väiksemates pakendites ning päikesetundlikud tooted pakitud pruuni läbipaistmatusse purki või pudelisse.

Aegunud kosmeetika kasutamine on riskantne

Nii “parim enne” kuupäev kui avamisjärgne märgistus tähendavad seda, et selle aja jooksul tagab tootja tootele ohutuse ja tõhususe. Kui toote lõhn ja konsistents ei ole muutunud ning nahk pole allergiline, siis võib ka pärast tähtaja möödumist olla toode kasutuskõlbulik, kuid sellega on seotud riskid. Kindlasti ei tasuks allergilise reaktsiooni testimiseks toodet kasutada õrnal näonahal, vaid proovida jalasäärtel või talla all.

Tähtaja järgne kasutamine tuleks otsustada kaalutletult. Aegunud jalakreemi kasutamisega ei kaasne nii suurt ohtu kui näiteks päikesekaitsevahenditega, mis ei pruugi omada täisväärtuslikku kaitset  kiirguse eest. Aegunud huulepulga kasutamine võib olla võrreldav hallitanud toidu söömisega ja tähtaja ületanud ripsmetušš võib silmi ärritada ning põhjustada põletikku.

Sügavkülm on kindel EI

Kui ilutooteid ei säilitata ettenähtud tingimustel või kasutatakse valesti, siis võib lubatud omaduste mõju ja säilivusaeg lõppeda ka tähtajast varem. Tavaliselt on pakendile märgitud, et toodet tuleks säilitada jahedas ja kuivas kohas. Üldjuhul võib tooteid hoida tavalisel toatemperatuuril ~20°C, aga tuleks vältida radiaatori ja ahju lähedust ning otsest päikesevalgust. Kui on teada, et toodet tarvitatakse harva või on oodata toatemperatuuri tõusu tavapärasest kõrgemaks, siis sobib hoiustamiseks jahe külmkapp. Sügavkülm või viiele ja vähemale kraadile reguleeritud külmkapp pole kosmeetika hoiustamiseks sobilikud. Paljude nahahoolduse toodete koostises on vett või õlisid ja mõlema puhul võib saada toote struktuur külmas rikutud. Ka auto kindalaegas pole sobiv koht kosmeetika hoidmiseks, sest päikeselise ilmaga on seal liiga palav ja talvel liiga külm.

Spaatel aitab kreemi eluiga hoida

Kreemipurgist tuleks kreemi võtta võimalusel väikese pestud spaatliga, et sinna ei satuks sõrmedelt mikroobe, mis võivad kreemipurgis paljunema hakata. Kui spaatlit ei ole käepärast, siis tuleks kindlasti enne sõrmega kreemi võtmist käed ära pesta. Klassikalise kreemipurgi heaks alternatiiviks on spreipudelid, mida on keeruline välispidiselt mõjutada.

Dekoratiivkosmeetika puhul on tähtis, et seda kasutab ainult üks inimene. Huulepulkade, puudripintslite või meigišvammide jagamine vahetab ka kasutajate mikroobe ja baktereid ning kui ühel inimesel on spetsiifilised nahaprobleemid, võib need endale saada ka teine. Samuti tasub tähelepanu pöörata pintslite ja švammide puhtusele ning neid iganädalaselt pesta.

Päikesekaitsevahendite säilivusaeg võib jääda lubatust lühemaks kui neid hoitakse rannas päikese käes või nädalate viisi kuumas autos. Kui toode on juba oma kaitsvad omadused kaotanud, siis pole ka hilisemast külmkapis hoiustamisest abi.
 
Kosmeetika säilivusajast kinnipidamine on oluline, et meigitoodetel ja hooldusvahenditel oleks tagatud nende tõhusus ja ohutus tervisele. Samas ära visata pole kreemi vaja, keskkonnasäästlik inimene võtab selle kasutusele toimiva kingaviksina. 
Tagasi üles