Lugejakiri: iga päev tuleks riides käia, nagu oleks see su viimane päev

Foto: Shutterstock

Moekuulutaja kutsub üles lugejaid kirjutama, millest nemad riiete valimisel lähtuvad ja kust inspiratsiooni ammutavad. Maarika kirjutab, et tänu tema värvilisele ja naiselikule stiilile on tänaval pidevalt tunne, et teda saadetakse pilkudega. Jaga meiega oma riietumise kuldreegleid ja osale Moekuulutaja poolt välja pandud auhinna loosis.

Alustan sellest, et mitte alati pole ma saanud riides käia nii, nagu oleksin soovinud. Täna olen 38-aastane.

Nooremas eas polnud materiaalselt kuidagi võimalik, ka mu ema ja vanaema ei olnud kudujad ega õmblejad. Ometi on nad mulle alati eeskujuks olnud oma sättimisoskusega. Ma pole kunagi pidanud neid häbenema. Täna mõtlen, et see kaltsulaadsetes riietes käimine kujundas just minu praeguse stiili, millega olen rahul. Oskan asju hinnata ja hoida.

Mu stiil on julge, kuid mitte väljakutsuv: ma ei käi moe järgi riides nagu enamus, vaid sätin ja kannan seda, millega tunnen ennast naiselikumalt. Alati pole küll mugav, aga ilu nimel olen valmis pingutama.

Toon riietusse erinevaid värve, mitte nagu enamus, kes kannavad sügisel ja talvel ainult musta ja halli. Kombineerin kallist ja odavat ja kannan oma asju palju aastaid. See tähendab, et pean ka samas kaalus püsima.

Tihti küsitakse, et kust ma riideid saan, kiidetakse ja oodatakse, millal ma oma riided müüki panen. Tänaval kõndides on pidevalt tunne, et pilgud saadavad mind, kuigi mulle ei meeldi selline tähelepanu ja pigem tunnen tänu madalale enesehinnangule, et midagi on valesti. Tegelikult on kõik hästi ja naiselikkus kumab läbi mu riietest, jalatsitest, aksessuaaridest.

Mu isa ütles kunagi, et iga päev tuleks riides käia, nagu oleks see su viimane päev ja pärast seda ütlemist olen seda ka alateadlikult järginud ja teen seda ka edaspidi.

Oluline on meeles pidada, et mitte ükski ilus, kallis ja uhke riideese ei tee meid ilusamaks, paremaks ega õnnelikumaks, kui meil on suud mossis ja otsime vigu. Naised jäägu naisteks!