Kuidas käib nutikellaga maksmine? Kas uhke aksessuaar teeb tänapäevase naise elu lihtsamaks või nõuab hoopis teadlikumaid riidevalikuid? Seda kõike testivad Liisbet ja Annaliis omal nahal.
Sõbranna eksperiment: kas nutikell muudab elu paremaks?
Liisbeti kogemus
Võimalus nutikella katsetada tabab mind kui välk selgest taevast. Mul ei ole midagi käekellade vastu, aga siiamaani pole randmel värisev nutiseade mulle vajalik tundunud. Jah, ma tean, et kella sätteid saab personaliseerida, aga nutikella ju ainult aja näitamise pärast pole mõtet hankida. Sama hästi võiksin juba isikupärase ja elegantse käekella valida. Kui selgub, et uuel Garmini Vivoactive 3 nutikellal on lisaks ka viipemakse võimalus, olen juba pisut rohkem huvitatud. Sellegipoolest ei alusta ma katsetamist kuigi suure entusiasmiga. Pigem esitan nutikellale väljakutse stiilis «No, eks sa siis näita, mida suudad!».
Esimesed emotsioonid: kell on minimalistlik ja ilus valge. Ma ise eelistan praktilistel põhjustel küll alati musta värvi, aga no olgu. Kellarihma materjal ja muster riivab pisut silma, aga saan aru, et tegemist on funktsionaalse ja igati praktilise valikuga. Mina kui esmakordne nutikella seadistaja saan päris kiiresti kella ja telefonivahelise ühenduse loodud. Tõmban vajaliku rakenduse ja juba tulevadki esimesed Postimehe uudised otse käekella ekraanile. «Ohoo, kas see ongi tulevik?» taban end mõttelt ja saan aktiveeritud ka viipemakse võimaluse.
Kibelen juba kangesti viipemakset katsetama ja mõtlen endamisi, et õhtune üritus on selleks suurepärane võimalus. Kes see ikka viitsib peo ajal väikesest käekotist pangakaarti õngitseda. Riided õhtuks välja valitud, peab kell paraku koju jääma. See valge aksessuaar lihtsalt ei sobi mu üleni musta komplekti juurde. Midagi pole teha, proovime järgmisel päeval uuesti.
Katse number kaks. Olen linnaliinibussis ja validaatorist saab katsejänes. Valin kella ekraanilt rahakoti ikooni, sisetan enda valitud koodi ja panen kellaekraani validaatori vahetusse lähedusse. Käib piiks ja makse on sooritatud! Kellaekraanile ilmub roheline linnuke. Nii lihtne ja mugav! Swedbanki rakendus telefonis kuvab sooritatud makse nagu tavalise kaardimaksetehingu puhul.
Järgnevatel päevadel jätan endast igati metsiku mulje, pannes pangakaardi asemel hoopis käekella vastu kaardimakseterminale. Midagi pole teha - inimene harjub mugavustega kiiresti. Kõikjal, kus toimib viipemakse, töötab ka nutikell. Eriti mugav on rahakotti kaasa võtmata kontorist välja lõunale minna. Käed taskus ja kell randmel. Olukord, mida ma katsetada ei jõua, aga tundub viipemaksega nutikella jaoks ideaalne, on pärast õhtust jooksuringi toidupoest läbi hüppamine. Ei mingit pangakaardi taskusse või spordipükste värvli vahele toppimist.
Mina, kes ma nädal aega tagasi ei arvanud nutikelladest suurt midagi, pean tõsist plaani sel aastal kellasooviga jõuluvana poole pöörduda. Eelistavalt musta värvi ja viipemakse võimalusega. Olen sel aastal olnud ikkagi päris hea laps.
Annaliisi kogemus
Erinevalt Liisbetist on nutikellad minu huviorbiidis olnud juba mõnda aega. Sellegipoolest pole ma ühegi eksemplari soetamiseni jõudnud. Tõenäoliselt on jäänud ostu sooritamine selle taha, et ma pole suutnud selgusele jõuda, kas see on ikka midagi sellist, mis minu elu kuidagi lihtsamaks või paremaks teeb. Pean tunnistama, et nutikellale mõeldes meenus mulle alati sammulugeja, kuid nüüd tean, et tegelikult on nutikell midagi palju enamat.
Esimest korda Garmin Vivoactive 3 nutikella nähes teadsin koheselt, et antud tegelast minu käel päris 24/7 ei näe. Mitte, et tegemist oleks inetu kellaga, kuid minu jaoks on teine veidi liiga robustne. Kui sportliku või igapäevase riietuse juures võin selles osas silma kinni pigistada, siis peokleidis paraku mitte (äärmisel juhul mõne teistsuguse kellarihmaga).
Kella seadistamine läks ka minul esialgu üsna ladusalt, kuid siis tekkis tagasilöök seoses viipemakse aktiveerimisega. Sisestasin korrektselt kõik oma andmed ja jäin ootama kinnituskoodi, mis rakenduses olevate kirjade järgi oleks mulle pidanud sõnumina saabuma. Ootasin pikalt, täitsin andmed uuesti ja uuesti, kuid sõnumit ei tulnud. Lõpuks sisenesin oma internetipanka, lootes sealt probleemile lahendust leida. Peagi selguski, et vajalik kood oli mulle hoopis internetipanga teadetesse tulnud. Saadetud koodi sisestamise järel hakkas Garmin Pay ilusti tööle ja juba samal päeval tasusin kaupade eest käe peal oleva kellaga. Peab tõdema, et tegemist on tõesti väga mugava makseviisiga. Eriti äge oleks muidugi see, kui kell asendaks ka kliendikaarte.
Kuna esimese hooga lubasin kellal endale kõikvõimalikke teavitusi saata, siis see muudkui värises mu randme peal. Õnneks ei olnud seda läbi telefoni tõmmatud rakenduse keeruline muuta ning peagi sain vaid selliseid teavitusi, mida ma tõepoolest kiiresti näha soovisin.
Nüüd ühest funktsioonist, mida ma jään kindlasti igatsema. Nimelt saab antud nutikellaga panna mängima telefonisse laetud muusikat ja isegi selle volüümi reguleerida. Olgugi, et mõnele tundub see võimalus ehk suhteliselt ebavajalik, siis mina kuulan väga palju just oma telefonist muusikat. Kui mobiil parasjagu toanurgas laeb, siis on ikka äärmiselt mugav lugusid eemalt vahetada.
Paraku pean tõdema, et nutikell mind isiklikult rohkem liikuma ei motiveerinud. Jah, tõepoolest oli huvitav oma sammude arvu jälgida, kuid sellega asi ka piirdus. Minu nutikella omanikust töökaaslane võtab märguannet liikuda jällegi väga tõsiselt, seega kõik oleneb vast inimesest.
Võib öelda, et nutikell tõepoolest tegi minu elu veidi kergemaks. Ja kui juba kella kanda, siis miks mitte nutikella? Minu valik langeks ehk veidi naiselikuma mudeli kasuks, kuid kindlasti peaks ostetaval nutikellal olema sarnaselt Garmin Vivoactive 3-le viipemakse võimalus. Kui on juba loodud nii mugav makseviis, siis ei saa seda lihtsalt kasutamata jätta.