Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Kui unistad nutivabadest lastest, sõida Tarifale

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ja päike tõuseb. Varahommik liivadüünide vahel.
Ja päike tõuseb. Varahommik liivadüünide vahel. Foto: Marju Gellert

Lõuna-Hispaania on imeline piirkond, kus on palju näha ja teha. Vapustav loodus, mäed ja rahvuspargid, väikesed valged külakesed, vanad ajaloolised linnad mauriaegsete kindluste ja lossidega, lakkamatult juttu vadistavat rahvast täis välikohvikud.

Meie lustaka seltskonna seiklusrikas reis sai alguse Málaga lennujaamast, kust kaks eestlasi täis topitud rendiautot teele asusid. Ikka Andaluusiat avastama ning möödaminnes ka rannamõnusid nautima. Otsustame vahepeale jäävad kuurortlinnad vahele jätta ja teha esimese ujumispeatuse hoopis 160 kilomeetri kaugusele jääva Tarifa piirkonna mõnes poolmetsikus rannas.

Tarifa ise on väike armas 18 000 elanikuga linnake ning ühtlasi ka Mandri-Euroopa lõunapoolseim tipp, kus saavad kokku Atlandi ookean ja Vahemeri ning kõigest 15 kilomeetri kaugusel üle Gibraltari väina paistab Aafrika mägine siluett.

Tarifa on lohesurfarite paradiis, kus peaaegu alati näeb rannas liuglemas lugematul arvul surfareid. Juba see vaatepilt ise tekitab vaba ja õnneliku tunde, mis siis veel rääkida asjaosalistest endist, kes seal lainete peal rõõmsalt ringi vuhisevad.

Tagasi üles