Aleksandr Popov. Garantiiaeg, mis päästaks tulevased politseinik Elmarid lõputöö hindehäbist

Aleksandr Popov Foto: Martin Lazarev

Nüüdseks vaibunud emotsioonidetulvast, mis oli seotud politseinik Elmari (nimi muutmata, kuna isik on avalikusele juba teada) lõputöö hindega, kantuna ning oma ülikoolistuudiumile tagasi mõeldes, sooviksin ma püstitada riukaliku küsimuse – kas äkki peaks ülikoolid astuma järgmise sammu inimlikuma klienditeeninduse poole ning kehtestama lõputöö hinnetele garantiiaja? Selle üle mõtiskleb kolumnist Aleksandr Popov.

Iseenesest ei ole sellises teemapüstituses midagi imelikku. Teenuse pakkumise sidumine tagatisega – olgu ta materiaalne või mitte – on ajalooliselt välja kujunenud ühiskondlik tava, mis leidnud tee ka valgustusajastu üle elanud riikide õigussüsteemi. Esmapilgul tundub ehk pisut kohtlane, et juuksepuudulikkuse kütkeis vaevlev lontkõrv julgeb võrrelda midagi nii sakraalset nagu seda on kõrgharidus teenusepakkumisega. Aga andke aega soengut sättida – las ma selgitan. Äkki leidub mu ettepanekus ka iva.

Meediasse jõudnud info kohaselt oli politseitöötaja Elmari lõputöö peamiseks probleemiks vormistamine. Nadi lugu tõesti, aga isegi plagiaati ehk loomevargust ei olnud. Samas – egas kõik jõuagi teiste pealt maha kirjutada. Mõni näed on nii julge, et kirjutab suisa ise! Ja nii oligi tagantjärele otsuse tegijate elu lihtsam – ei tulnud vaielda sisu, vaid hoopis vormi üle. Mis nii häda vigade parandust teha – võta aga hindest maha ja asi ants!