/nginx/o/2019/10/02/12616124t1hd530.jpg)
Vägivaldseid suhteid meie ümber on rohkem kui me arvata oskaksime, näiteks Eesti Õigusbüroo juristid on 2,5 aasta jooksul abistanud pea 8000 inimest seoses perekonnaõigusega. Enamus neist pöörduvad juristi jutule seoses laste hooldusõiguse või elatise küsimustega ning juristide sõnul tuleb 1/3 juhtudest välja, et vanemate kooselu lõppemise põhjuseks oli vägivaldne suhe. Juristi selge soovitus on - rääkige juhtunust kasvõi võõrale ning fikseerige arsti juures vigastused.
8000 perekonnaõigusega seotud juhtumit on väga suur number arvestades, et kokku on 2,5 aasta jooksul Eesti Õigusbüroo juristid abistanud inimesi pea 22 000 korral. Eriti murelikuks teeb aga tõik, et juristide sõnul koguni kolmandikul laste hooldusõiguse ning elatise küsimuste juhtudest on vanemate kooselu lõppemise põhjuseks vägivaldne suhe.
Eesti Õigusbüroo juristi Anu Baumi sõnul tunnevad perevägivalla ohvrid end üksinda ega julge probleemist rääkida, veel vähem julgevad nad vigastuste tekkides arsti juurde minna.
«Vägivallatseja eesmärgiks on ohvri endale allutamine nii vaimselt kui füüsiliselt, sageli tehakse seda läbi ohvri enesehinnangu hävitamise. On väga oluline, et ohver mõistaks sellest ringist väljumise valemit - see on rääkimine ja teiste inimeste kaasamine, sest üksinda ei suudeta seda üldjuhul teha. Tihti ollakse vägivallatsejast sõltuv nii finantsiliselt kui ka muudes küsimustes, sageli on koos ohvriga kannatajaks aga ka lapsed. Paraku on pea kõik perevägivalla juhtumid kestnud aastaid ning abi otsitakse alles siis, kui olukord on väljakannatamatuks muutunud ning tekivad juba raskemad vigastused,» sõnas Baum.
Baum lisab, et siinkohal on ülioluline lähedaste toetus ning targutamine stiilis «ise oled süüdi» siin ei aita, selline suhtumine suunab ohvri tagasi vägivalda kannatama.
«Minu selge soovitus on võimalikult kiiresti kellegagi nõu pidada ning murest rääkida kasvõi võõrale, kui lähedastele ei julge. Samuti soovitan pöörduda vigastuste fikseerimiseks arsti juurde, isegi, kui seda tõestusmaterjali kohe kasutada ei soovita, siis tulevikus võivad need fikseerimised määravaks saada näiteks laste hooldusõiguse teemal.»
Baumi sõnul tuleb tunnistada, et meil on palju katkiseid peresid ning millegipärast tunduvad need numbrid ajas kasvavat - kui aegu tagasi oli pigem erand, et vanemad lahutasid, siis täna on vastupidi ning pikad suhted ning abielud on pigem erand.
Olenevalt juhtumist on erinevaid asutusi, kelle poole perevägivalla puhul abi saamiseks pöörduda:
Eesti Õigusbüroo juristid saavad aidata vägivaldsest suhtest väljumisel õiguslike probleemidega seonduvalt:
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)