Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Hirm sünnituse ees: kuidas seda maandada ning kuhu pöörduda abi saamiseks?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Pexels

On üsna tavaline, et naine tunneb sünnituse ees ärevust, on see ju paljude jaoks uus ja täiesti tundmatu kogemus. Veidi hirmu on normaalne tunda isegi siis, kui oled ilmale toomas teist või juba kolmandat last.  

Rasedus on elus imeline aeg, kuid paraku võivad sellega kaasneda erinevad hirmud. Näiteks võib naine pidevalt muretseda selle pärast, kas lapsega on kõik korras ning kas ta kasvab õiges tempos. Raseduse alguses, kui lapse liigutusi veel tunda pole, võib ärevust tekitada see, kas titaga on kõik hästi ning ega temaga midagi juhtunud pole. Raseduse edenedes võivad kummitada mõtted, kas beebi keerab ennast õigesse asendisse, kas ta sünnib õigel ajal, kas sünnitus on valus jne.

Stressi tekitavad emadelt, vanaemadelt ja sõbrannadelt kuuldud «hirmulood», mis võivad kartust suurendada ning lisaks ringleb internetiski lapseootuse ja sünnituse kohta palju eksitavat informatsiooni, mis negatiivseid uskumusi veelgi süvendavad. Pea meeles, et iga naine ja sünnitus on erinevad ning saad ise väga palju ära teha, et ennast lapse ilmale toomiseks emotsionaalselt häälestada.  

Alusta varakult

Ettevalmistused sünnituseks algavad koos ämmemanda visiitidega. Lisaks sellele, et ämmaemand hoiab silma peal sinu tervislikel näitajatel ja suunab erinevatele vajalikele uuringutele, küsib ta kindlasti sinu meeleolu ja stressitaseme kohta. Kui tunned sünnituse eest hirmu, siis ära pelga ämmaemandale sellest rääkida. Küsi kõige kohta, mis tundub segane, sest rumalaid küsimusi ei ole olemas. Mida rohkem sa tead, seda enesekindlamalt ennast tunned ning tõenäoliselt seda vähem on ka ärevust.

Kindlasti aitab hirmu maandada veel see, kui hakkad end teadlikult sünnituseks ette valmistama. Juba varakult tasub silmaringi avardada lapseootuse, sünnituse ning lapse hoidmise ja hooldamisega seotud teemades ning koguda informatsiooni hingamise, partneri rolli, sünnitusasendite ja palju muu kohta. Selleks võib lugeda kirjandust või vaadata filme ning osaleda üksi või koos partneriga sünnitusmajade juures tegutsevate perekooli loengutes. Tähtis on ka füüsiline ettevalmistus, sest näiteks rasedatele mõeldud joogatundides õpetatakse erinevaid hingamistehnikaid ja asendeid keha lõdvestamiseks, mis on sünnituse juures ülitähtsad.  

Kui ämmaemandale tundub, et hirm on ikkagi kasvanud juba nõnda suureks, et naine sellega enam ise hakkama ei saa, siis tegutsevad sünnitusmajade juures raseduskriisi nõustajad, kes jagavad professionaalset nõu ja tuge. Nad tegelevad hirmu taseme hindamisega ning annavad nõu, kuidas sellega toime tulla. Enamasti suudavad naised pärast nõustaja juures käimist sünnitusele hoopis teistmoodi vaadata ning sellesse rahulikumalt suhtuda.

Abi pärast sünnitust

Mõned naised, kelle rasedus on kulgenud plaanipäraselt ning ka sünnitus pole olnud raske, vajavad nõustamist ja abi hoopis pärast sünnitust või kui laps on juba mõned kuud või aasta vana. Selle perioodi hirmud võivad olla seotud erinevate lapse hooldamisega seotud küsimustega: kas laps sööb hästi ja võtab piisavalt juurde; kas mul on piisavalt piima; kas tita areneb normaalselt jne.

Valvas peab olema ka sünnitusjärgse meeleolu suhtes, sest isegi siis, kui kõik näib laabuvat hästi, võib igapäevane mure lapse pärast tekitada suurt stressi. Seda nimetatakse nn baby blues’iks, kui naine võib kord tunda piiritut õnnetunnet ning järgmisel hetkel langeda sügavasse kurvameelsusesse. Ka nende olukordade puhul võib julgelt pöörduda raseduskriisi nõustaja poole, kes aitab olukorda analüüsida ning suunab lahenduste ja vajadusel õigete spetsialistide poole.

Kuna ema ja beebi side esimestel elukuudel on eriti oluline, siis peaksid perekond ja lähedased olema pärast sünnitust naise meeleolude suhtes eriti tähelepanelikud ning pakkuma tuge kõikvõimalike olmetoimetuste korraldamisel, et naine saaks kogu oma tähelepanu ja energia lapsele anda.

Copy
Tagasi üles