Mida teha, kui laps ei taha sõna kuulata?

Foto: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Wavebreakmedia ltd

Paljud vanemad on kogenud, et kui laps ütleb «ei» või jätab tegemata, mida temalt paluti, võib sellele järgneda võimuvõitlus, millega ei ole lõpuks rahul ei vanem ega laps. 

Perekeskus Sina ja Mina Gordoni perekooli koolitaja Tea Ausin räägib, kuidas käituda, kui laps ei taha sõna kuulata ja mida lapsega võitlemise asemel ette võtta.

Kõigepealt, keegi meist ei ole rõõmus, kui meile öeldakse, mida teha. Palju parema meelega teeme neid asju, mida oleme ise otsustanud teha. Kui meile avaldatakse survet, tunneme tõenäoliselt soovi avaldada vastupanu. Täiskasvanutena oskamegi tihtipeale teha valikuid, mis on meile ja teistele head ja vajalikud ning niimoodi saamegi endid ise juhtida ja kontrollida.

Loodetavasti on see oskus, mida tahame õpetada ka oma lastele. Seega ei olegi vaja mõelda, et laps peab alati kuulama täiskasvanu sõna. Uuringud näitavad, et lastel, keda on kasvatatud tingimusteta sõnakuulelikuks, on raske enda eest seista ning nad on seetõttu kaaslaste poolt rohkem mõjutatavad. Neist saavad tõenäoliselt ka sõnakuulelikud täiskasvanud, kellel on raske öelda «ei».

Seega on hea, kui laps ütleb julgelt välja oma arvamuse. Muidugi on ka piirid lapsele vajalikud ning paljusid asju on lihtsalt vaja teha, nagu kodused tööd või mängimise lõpetamine. Kui sinu laps ütleb «ei», saab temaga siiski teha koostööd.

Siin on mõned soovitused:

• Nii palju kui võimalik (kui see ei takista kellegi teise vajaduste täitmist) lase lapsel otsustada oma tegevuste üle eakohasel määral. Näiteks saab lasta lapsel otsustada, millist mängu mängida, kuidas mängus tegutseda, millist raamatut valida, milliseid riideid kanda (ilma ja aastaaega arvestades), millises järjekorras teha kohustuslikke töid. Kui lähed ise lapse valikutega kaasa ja osaled tema valitud mängus tema suuniste järgi, annad talle eeskuju ja ta lubab tõenäolisemalt sinul «juhtida» teistes olukordades.
   
• Võimuvõitlust saab ennetada ja vältida, leppides kokku kodused reeglid ja rutiinid (magamaminekurutiinid, koristamine, ekraaniajad jm). Reeglid leppige kokku kindlasti koos lapsega. Lapsed on rohkem valmis tegema koostööd, kui nende ettepanekuid on arvestatud. Jälgi, et lapsele seatud ootused oleksid realistlikud ja ei käiks temale üle jõu.
   
• Kuula oma last. Lase lapsel väljendada oma vastumeelsust, öelda oma arvamus, põhjendada oma seisukohti. Võta tema seisukohti tõsiselt ja püüa mõista.
   
• Konfliktides püüa alati silmas pidada võitja-võitja tüüpi lahendust, selle asemel et suruda peale enda tahet.

Hea koostöö aluseks lapsega on teie vaheline positiivne ja terviklik suhe.