Pereterapeut: kuidas lapsevanemana käituda, kui eelistad üht last teisele?

Foto: Anna Omelchenko / PantherMedia / Scanpix

Lapsevanemaks olemise juurde kuulub palju tundeid, ja mitte vaid häid. Vahel võib juhtuda, et vanem tunneb, et üks laps on päikesekiir, teine väike põrguline. 

Pereterapeut Meelike Saarna sõnul on tähtis need tunded lahti mõtestada ja sedalaadi siltidest loobuda. Isegi, kui me neid hoiakuid oma laste eest kiivalt varjame, jõuab see ikkagi lasteni, tihti väga väikeste, pealtnäha märkamatutegi käitumisnüansside kaudu.

Vältima peaks laste võrdlemist ja sellega kaasnevat sildistamist: «vaata, õe tuba on alati korras ja sinul nagu seapesa», «miks sina alati protesteerid, samal ajal, kui sinu vend ilusti sõna kuulab?». Kuigi tegemist on sama pere lastega, on ikka igaühel oma temperament ja eripärad, igal on tunded, arusaamad, reageeringud. Võrdlemise asemel saab kirjeldada soovitud käitumist, rõhutamata, et teine seda juba teeb või oskab.

Kui vanem või vanavanem tabab end mõttelt, et see laps ei meeldi mulle (ja eelistan teist), siis on oluline endalt küsida: MIKS?

• Kas seetõttu, et ta on liiga vähe minu moodi?
• Kas seetõttu, et tema käitumine ja reageerimisviis, tema sõnad, tema tunded, nende avaldamise mood ei sobi mulle?
• Kas suudan mõista, et laps on üks teine inimene oma soovide ja tunnetega?
• Kuidas saan vastutada ja juhendada sel moel, et lapse õrn sirguv mina jääks alles?
• Kas tahan kasvada koos temaga, teda mõistes ja toetades?
• Milliseid suhteid mina soovin oma ellu, sealhulgas oma lastega (lastelastega)?

Neile küsimustele on oluline mõelda ja meeles pidada, et lapse kasvatamine on suhte loomine temaga.