/nginx/o/2019/09/23/12587415t1hfe96.jpg)
Kõik ei ole sündinud sõbrannageeniga. Mõnel naisel tuleb sõbrannaks olemine loomulikumalt välja kui teisel. Ta loob suhteid justkui möödaminnes, jõuab viie minuti jooksul jagada poolt elulugu ning innustada sõbrannat samasugusele avatusele. Ta paneb tähele, kuulab, võtab osa ja elab kaasa, kirjutab Signe Korjus.
Teine vastab tervitusele vaevumärgatava naeratusega, eelistab kuulata ja räägib vähe. Uusi sõbrannasid leiab ta siis, kui keegi teine ta enda sõbraks kutsub ning suhte kestuski sõltub pigem teisest, sest ta ise on igavesti lojaalne.
Tegelikult ei ole tähtis, kuidas keegi sõbrannasuhteid loob. Naised vajavad teineteist. Vajavad sõsarkonda. Üksteisele muret kurtes maandavad pingeid, teineteise pead silitades täidavad lähedusepeekrit. Rääkides südamest ning südamega kuulates aitavad nad taastada igaühe ühendust lõputu armastuse allikaga. Naine on armastuse maailma looja ja tooja ning adudes vaistlikult armastuse kõikvõimsust otsib alateadlikult alati teiste naiste seltsi.
Muidugi võib sõbrannadega kohvitassi või kokteiliklaasi taga kohtuda ja niisama tühjast-tähjast rääkida. Veelgi suuremat kasu saavad aga kõik, kui naised saavad kokku teadlikult valitud ruumis ja raamis, kus toetavad üksteise naiseks olemist, kasvatavad teadlikkust ja mõistmist ning tõstavad teineteise võnget. Sedasi langeb naise õlult taas mõttekoorem, süda saab jälle sõna ning naine seega ühenduse oma südametarkusega.
Novembris toimub suurseminar «Südametee ja hingelood», kus naised saavad jagada oma lugusid ja räägivad oma südameteest. Loe lähemalt: www.suurseminar.ee.